Avaleht Vallavalitsus & volikogu Haridus Kultuur ja sport Sotsiaaltöö Kommunaalasutus Rakke Kaja Turism Rakke valla teabeportaal Lääne-Viru Arenduskeskus PAIK
 
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
August-september 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
2008
2007
2006
2005
2004
rakke.ee/ Rakke Kaja/2009/Detsember 2009
Detsember 2009

RAKKE KAJA

Nr. 11 (177) detsember 2009

 

Kallis vallarahvas!

Rahulikku jõuluaega ja hingerahu!

Meeleolukat aastavahetust!

Õnne, kordaminekuid ja edukaid ettevõtmisi uuel aastal!

Vallavolikogu nimel Eda Aabo

 

T T T TT TT

 

Tulgu jõulud lõbusad,

piparkoogid magusad.

Et kõik soovid täituksid

ja mured rõõmuks muutuksid.

Armas koduvalla rahvas! Soovin Teile rahulikku ja kaunist jõuluaega ning teguderohket eelseisvat uut aastat!

Vallavanem Andrus Blok

 

T T T TT TT

 

Kaunist jõuluaega ja lootusrikast uut aastat!

Advent  ootuse ja lootuse, pimeduse ja valguse, rõõmu ja endassevaatamise aeg. Aeg, mil tõmbame joone alla möödunud aastale.

Vaatamata kõigile muredele, mis mööduv aasta meile, meie pereliikmetele ja tuttavatele-sugulastele kaasa tõi, oli kindlasti ka aastas rõõmsaid hetki, mida meenutada. Tehkem seda siis praegusel pimedal ajal!

Ja kindlasti loota-oodata uut, palju rõõmurohkemat, stabiilsemat 2010. aastat.

Soovingi kogu Rakke Gümnaasiumi perele ja lapsevanematele rahulikku jõuluaega ja lootusrikast uut aastat!

Andi Einaste, Rakke Gümnaasiumi direktor

 

T T T TT TT

 

Las möödub see aasta,

uus saabumas pea

ja toogu ta kaasa

palju rõõmu ja head!

Ilusaid jõulupühi ja uut indu algavaks aastaks Salla kooliperele!

Vilma Oitmaa, Salla Põhikooli direktor

 

T T T TT TT

 

Taas valge vaikus katab maad ja hõbetähti pillub taevakaar.

Uus vaikus saabunud me maale,

muinasmaale aeg nüüd minna.

Taevas küütleb kuu kahvatu kuma ja

mõtted jõulurahul on ammu juba.

Valge vaikuse keskel igatsen, soovin ja mõtlen,

helgemaid hetki ja kaasa neisse kutsun Teidki.

Kaunist jõuluaega kõikidele soovib lasteaed Leevikese pere

 

T T T TT TT

 

Rakke Valla Hariduse Seltsi pere soovib kogu vallarahvale säravaid hetki jõuluaega!

Olgu õnne, olgu tervist, edu töös,

olgu sõpru, olgu rõõme

kogu uue aasta sees!

 

T T T TT TT

 

Rakke Valla raamatukogu soovib oma lugejatele Rakkes, Lahus ja Sallas häid pühi!

 

T T T TT TT

 

Aasta lõppedes küsime endilt sageli, milline ta oli, see mööduv aasta. Meie koolipere mõtisklused toome siinkohal ka teieni:

Keda täname  toreda aasta eest?

Ikka toredaid õpilasi ja koostöövalmis lapsevanemaid, mõnusat kollektiivi, sõpru naaberkoolist, külarahvast, mõistvat ja hoolivat vallavanemat.

Mida on hea meenutada?

Perepäevi koos õpilaste ja lastevanematega, meeleolukaid väljasõite, kordaläinud ettevõtmisi.

Eriline heameel on meenutada suvist kooli 135. sünnipäeva tähistamist koos küladepäevaga - tänulikud inimesed ja nende soojad sõnad räägivad õnnestunud üritusest.

Mida ootame uuelt aastalt?

Ilmataadilt karget ja lumerohket talve, riigimeestelt läbimõeldud ja tarku otsuseid, meile kõigile rohkem positiivsust, hoolivust ja üksteisemõistmist.

 

Jõuluaeg täis rahu, ilu,

lumevaipa ingel silub,

tähekesi taevast puistab,

paljajalu lumel uitab,

õnnepärleid aknail laotab,

armastuseks uksi paotab,

kõigile vaid soovib head,

Teile ka- ma kindlalt tean!

 

Ilusat jõuluaega ja uusi kordaminekuid uuel aastal!

Lahu Algkooli pere

 

T T T TT TT

 

Jõulukink

„Vana-vanamemm, mina ei tea,

mida sina jõuludeks tahad.”

„Parim kink on, kui lapsed on head

ja kogemata vaid pahad.”

„Vana-vanamemm, aga veel?

Mida mina siis sinule kingiks?”

„Oleks hea, kui sa jõuludeks jõululund

meile taeva-laost välja tingiks.”

„Vana-vanamemm, aga näe,

mul on raha ka, läheksin ostma…”

„Osta lootust, et jõulukellade hääl

lapsepõlvest me tuppa jääks kostma.”

Ellen Niit

Olgu pühad lõbusad,

piparkoogid magusad!

Olgu algav aasta helge,

tervis hea ja elu kergem!

Ilusat ja rahulikku jõulukuud kõigile!

Taimi Talpas-Taltsepp Rakke noortekeskusest

 

T T T TT TT

 

Aasta 2009 on kohe-kohe ümber saamas ja jõuluaeg on käes. Imeline aeg täis pühadeootust. Aeg täis igatsust, millegi lõpp ja millegi uue algus. Aeg, mil langevad lumehelbed muudavad pimedad õhtud ja ööd veidi valgemaks. Pikad õhtud sobivad järelemõtlemiseks: mis aasta jooksul korda läinud, mida tahaks unustada; mis ilusa või inetuga, helge või hirmsaga hinge riivanud; mis tehtud, mis tegemata jäänud. Aeg küünlavalgel uueks aastaks sihte seada, plaane teha, unistada.

Kuid jõulukuu on ka pidude aeg, mil lähedaste ja sõpradega, lasteaia-, kooli- ja töökaaslastega koos rõõmustada, üksteisele aasta jooksul õpitut ette näidata, koos laulda, tantsida, mängida… Ja siis üheskoos jõuluvana ees seista.

Jõulurahu ja üksteisemõistmist soovib Tammiku AHK pere

 

T T T TT TT

 

Teate, kes on jõulumees,

tordimees või spordimees?

Äkki  ehk on tordimees?

Kus tal aega teha sporti,

kui peab küpsetama torti,

präänikuid ja piparkooke,

väänikuile piprakooke.

Arvan siiski, et on spordimees.

Usinasti uisutab,

jookseb võidu tuisuga,

kelgutab ja suusatab,

kuidas muidu suudaks ta

käia mitmesajas majas,

selleks treenida on vaja.

Kindlasti on spordimees!

Rahulikke jõule ja sportlikku uut aastat!

Spordiklubi Rakke ja Enno Eilo

 

T T T TT TT

 

Jõulusära silmis loitku,

jõuluvalgus südant toitku!

Lusti, jaksu igaks tööks,

head tuju uue aasta ööks!

Tuppa kaunist küünlavalgust,

aastaks uueks rõõmsat algust!

Rahulikke pühi kultuurikeskuse perele, nii suurtele kui väikestele!

Rene Põllumaa, kultuurikeskuse juhataja

 

T T T TT TT

 

Taas hoiad sa käes selle aasta viimast lehenumbrit, mis on täis ilusaid soove. Ei jää minulgi muud üle, kui vaid nendega liituda. Soovida Teile, armsad lugejad ja kaaskirjutajad, hingesoojust ja südamerahu kaunil jõulupühal ning meeleolukat aastavahetust, et siis juba uue aasta algul teile taas lugemisrõõmu pakkuda.

Annika Aasa toimetaja

 

 

Vallavalitsuse istung

20. november

·     Määrati ja maksti toimetulekutoetust novembrikuus 13 isikule kogusummas 14 423.- krooni ja täiendavat sotsiaaltoetust 3 isikule 600.- krooni.

·     Maksti ühekordset toetust 11 isikule kogusummas 5785.- krooni.

·     Maksti sünnipäevatoetust 500.-krooni Benita-Vilhelmine Põldmaale, Leida Kuriksile, Gustava Vettikule.

·     Pikendati Hilja Ivaste ja Alfons-Eduard Ploompuu hoolduslepingut Tammiku AHK-s alates 01.12.2009 kuni määramata ajaks.

·     Pikendati Raili Urva hooldamiseks perekonnas hooldamise lepingut Helle Lumistega alates 01.01.2010 kuni 31.12.2010.

·     Peatati peretoetuste maksmine Enelii Väljakivile alates 01.12.2009 Janne Väljakivi, Ilmar Väljakivi, Indrek Väljakivi ja Ivar Väljakivi eest. Otsustati jätkata peretoetuste maksmist Ivo Väljakivile alates 01.12.2009.

·     Määrati Rakke lasteaed Leevike hoolekogu koosseisu Imbi Habicht.

·     Määrati Rakke vallas Emumäe külas asuvale plaanimaterjali alusel moodustatud 18,61 ha suurusele maaüksusele lähiaadressiks Puraviku ja Ao külas asuvale 7,97 ha suurusele maaüksusele aadressiks Pilviku.

·     Nõustuti Metsataguse katastriüksuse jagamisega, mille tulemusel moodustuvad uued katastriüksused järgmiselt: pindalaga 44,13 ha, mille koha-aadressiks saab Metsataguse, Liigvalla küla; katastriüksus 4,87 ha Päikese, Liigvalla küla; katastriüksus 8432 m2, Kuivati, Liigvalla küla.

·     Kinnitati puurkaevu projekteerimistingimused Ao külas (Tiina Luht, Maire Tiik), Koluvere külas (Aivo Vainomäe), Emumäe külas (Ants Lutsepp, Jüri Kirss), Nõmmküla külas (Terje Amor), Salla külas (Isotalo).

·     Täiendati Rakke Vallavalitsuse 22.06.2009 korralduse nr 167 punkti 1 alapunktiga 1.5 - Külmoja katastriüksuse kõlvikuline koosseis: haritav maa 194 m2 ja metsamaa 132 m2.

·     Asendati Rakke Vallavalitsuse 28.08.2006 korralduse nr 158 punktis 1 olevad sõnad „pindalaga 1,32 ha“ sõnadega „pindalaga 1,27 ha“.

·     Tunnistati kehtetuks Rakke Vallavalitsuse 21.09.2006 korraldus nr 171 „Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine korteriomandi seadmiseks Tammiku külas asuvale elamule“ punktid 1-5. Määrati Tammiku külas asuvale hoonele uus ehitisealune ja selle teenindamiseks vajalik maatükk.

·     Nõustuti Rakke vallas järgmiste maatulundusmaade riigi omandisse jätmisega: Lasinurme külas (6,13 ha) Metsaveere, (7,70 ha) Käokeele, (8,13 ha) Oblika, (4,39 ha) Nurmenuku ning Mäiste külas (7,81 ha) Järvetaguse.

·     Otsustati lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks Enelii Väljakivi, Edru küla, alates 01.11.2009-30.04.2010.

·     Otsustati muuta olmejäätmete mahutite tühjendussagedust Rein Paigaline (Aia 1) üks kord kvartalis, alates 01.12.09-01.05.2011, 600 l konteiner.

·     Nõustuti omaniku taotlusega 20 kuuse ja 5 lepa ning 2 paju raieks.

·     Nõustuti OÜ Portlif Grupp jäätmeloa taotlusega ja nõustuti OÜ Kesto jäätmeloa muutmise taotlusega.

·     Väljastati kasutusluba Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile Rakke-Kiltsi fiiberoptilise sidekaabli kasutuselevõtuks Rakke alevikus.

·     Anti nõusolek MTÜ Kiltsi Jahiseltsile laskepaiga rajamiseks 12.12.2009 Padametsa maaüksusele.

·     Eelnõu volikogule  Katastriüksuse sihtotstarbe määramine

 

3. detsembril

·     Väljastati kasutusluba Rakke prügila (Räitsvere küla Siili kinnistu) täielikuka lammutamiseks.

·     Kinnitati ÜF kaasabil ehitatava Rakke aleviku veemajandusprojekti elluviimiseks hankedokumentatsiooni koostajaks OÜ Keskkonnaprojekt hinnaga 27 960 krooni.

·     Väljastati ehitusluba Rakke Kase pargi rajamiseks vastavalt OÜ Atriplex poolt koostatud projektile ja Sõmeru Vara OÜ ehitustööde hinnapakkumisele.

·     Kinnitati Rakke valla teedel 2009-2010 talveperioodil talihooldustööde tegijateks vastavalt hinnapakkumistele ja läbirääkimiste tulemusena:

Rakvere-Vägeva maanteest lääne pool (Koeru suunas) asuvatel valla teedel, välja arvatud Rakke alevik ja Edru küla, FIE Üllar Hiire.

Rakke aleviku tänavatel, Edru, Kamariku, Lammasküla küla teedel ning Suure-Rakke külas Müürsepa, Marki ja Müüri teel ning Simuna tee 10 töökodade vastas asuval Lammasküla teel FIE  Kalev Prinken.

Rakvere-Vägeva maanteest ida pool (Simuna suunas) asuvatel valla teedel, välja arvatud Edru, Kamariku ja Lammasküla küla teedel ning Suure-Rakke külas Müürsepa, Marki ja Müüri teel ning Simuna tee 10 töökodade vastas asuval Lammasküla teel, OÜ Isotalo.

Rakke aleviku kõnniteed ja platsid FIE Indrek Kõlu.

·     Väljastati kirjalik nõusolek Svea Theresia Degerholmile katusealuse (Tammiku küla, Tammiku kooli kinnistu) ehitamiseks vastavalt KEK Invest AS poolt koostatud rajatise olulistele tehnilistele andmetele ja asendiplaanile.

·     Väljastati ehitusluba Svea Theresia Degerholmile 8-krt elamu (Tammiku kooli kinnistu) rekonstrueerimiseks vastavalt KEK Invest AS poolt koostatud projektile.

·     Otsustati muuta olmejäätmete mahutite tühjendussagedust Leida Salumäe (Faehlmanni tee 25a) 2 korda aastas, alates 01.12.09-01.05.2011.

·     Nõustuti Rakke vallas asuvate maatulundusmaade riigi omandisse jätmisega: Jäätma külas (7,62 ha) Ilvese, Jäätma külas (6,45 ha) Kummeli.

·     Anti nõusolek FIE Silvi Pärnale jõululaada korraldamiseks Rakke Kultuurikeskuses 11.12.2009.

 

 

Vallavolikogu istung

2. november

·     Valiti vallavolikogu esimeheks Eda Aabo ja aseesimeheks Kalju Tamm.

·     Rahuldati Rakke Vallavalitsuse lahkumispalve.

Puudus volikogu liige Toomas Karu.

 

12. november

·     Vallavara kasutusse andmine

Anti Rakke vallale kuuluvast Mängumaa katastriüksusest 6425 m2 suurusega maatükk tasuta kasutusse MTÜ Spordiklubi Rakkele tenniseväljaku rajamiseks 5 aastaks.

Rakke vallale kuuluvast Salla mõisa katastriüksusest  2535 m2 suurusega maatükk tasuta kasutusse andmiseks MTÜ Salla Mõisa Seltsile mängu- ja spordiväljaku rajamiseks 5 aastaks.

·     Kinnitati Rakke valla erateede nimekirja Kaavere külas Rakke vallas asuv 780 m pikkune tee, nimetusega Tõrvaaugu. Eratee läbib Vahtramäe ja Tõrvaaugu kinnistuid.

·     Vallavolikogu komisjonide moodustamine, esimeeste ja revisjonikomisjoni koosseisu kinnitamine.

Kinnitati revisjonikomisjoni esimeheks Eda Aabo, eelarvekomisjoni esimeheks Kalju Tamm, sotsiaalkomisjoni esimeheks Aul Laanemäe, haridus-, kultuuri- ja spordi-komisjoni esimeheks Kati Kirsipuu, majandus- ja arengukomisjoni esimeheks Priit Kõlu.

Kinnitati vallavolikogu revisjonikomisjoni koosseis: esimees Eda Aabo ja liikmed Priit Kõlu, Rein Kerem.

·     Kinnitati Rakke Gümnaasiumi hoolekogusse Rakke Vallavolikogu esindajaks Kati Kirsipuu, Salla Põhikooli hoolekogusse Eda Aabo ja Lahu Algkooli hoolekogusse Anti Pällo.

·     Valiti Andrus Blok Rakke vallavanema ametikohale.

Osalesid: Eda Aabo, Edgar Blok, Andrus Blok, Lembitu Kanarbik, Toomas Karu, Rein Kerem, Kati Kirsipuu, Priit Kõlu, Aul Laanemäe, Guido Ploompuu, Külli Pällo, Anti Pällo, Kalju Tamm.

 

26. november

·     Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete kinnitamine

Kinnitati Rakke Vallavalitsuse liikmeteks Andrus Blok, Enno Eilo, Andi Einaste, Piret Lükk ja Imbi Habicht.

·     Määrati Rakke vallas Liigvalla külas asuva Metsataguse kinnistu, registriosa nr 867731 (pindalaga 49,99 ha) jagamisel moodustatud Metsataguse maaüksuse (suurusega 44,13 ha) sihtotstarbeks maatulundusmaa, Päikese maaüksuse (suurusega 4,87 ha) sihtotstarbeks maatulundusmaa ja Kuivati (suurusega 8432 m2) sihtotstarbeks tootmismaa.

·     Vallavolikogu komisjonide koosseisu kinnitamine

Kinnitati vallavolikogu eelarvekomisjoni koosseis: esimees Kalju Tamm ja liikmed Anti Pällo, Aul Laanemäe, Lembitu Kanarbik. Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosseis: esimees Aul Laanemäe ja liikmed Anu Kangur, Marje Šarina, Hirja Tamp, Imbi Lõune. Vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni koosseis: esimees Kati Kirsipuu ja liikmed Rene Põllumaa, Enno Eilo, Külli Pällo, Taimi Talpas-Taltsepp, Triinu Pohlak. Vallavolikogu majandus- ja arengukomisjoni koosseis: esimees Priit Kõlu ja liikmed Lembitu Kanarbik, Indrek Kõlu, Edgar Blok, Anti Pällo.

·     Nimetati Rakke Vallavolikogu esindajaks Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu üldkoosolekule Eda Aabo ja tema asendajaks Kalju Tamm ning Rakke Vallavalitsuse esindajaks Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu üldkoosolekule Andrus Blok ja tema asendajaks Enno Eilo.

·     Nimetati Rakke Vallavolikogu esindajaks Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäevale Eda Aabo ja tema asendajaks Kalju Tamm ning Rakke Vallavalitsuse esindajaks Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäevale Andrus Blok ja tema asendajaks Enno Eilo.

·     Määrati vallavanema töötasuks 21 900.- krooni kuus ja otsustati maksta vallavanem Andrus Blokile alates 01.11.2009 lisaks ametipalgale lisatasu igakuuliselt teenistusstaaži aastate eest 10 % ametipalgast.

Osalesid: Eda Aabo, Edgar Blok, Lembitu Kanarbik, Toomas Karu, Rein Kerem, Kati Kirsipuu, Priit Kõlu, Aul Laanemäe, Mari Pass, Guido Ploompuu, Külli Pällo, Anti Pällo, Kalju Tamm .

 

 

Vallavolikogu esimees Eda Aabo võtab vallarahvast vastu esmaspäeviti 15.30-16.30. Muul ajal saab kontakti tel 3294192.

 

 

Info valla ehitusest

Guido Kraav

abivallavanem

Lõpetatud on Rakke prügila sulgemine maksumusega 3 324 000 krooni. Keskkonna Investeeringute Keskuse kaudu EL Ühtekuuluvusfondist toetus 90 % ja valla omaosalus 10 % tööde maksumusest. Tööde teostaja AS EcoPro Tallinnast.

Keskkonna Investeeringute Keskuse kaudu on otsustatud EL Ühtekuuluvusfondist anda toetust Rakke Valla Kommunaalasutusele Rakke aleviku ja Salla ühsveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks maksumuses kuni 18 244 231 krooni. Projekti eesmärk on olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemide ja veetorustike väljavahetamine ja uute ehitamine. Rakke alevikus likvideeritakse Oru heitvete biopuhasti ning rekonstrueeritakse Kase tänava lõpus asuv biopuhasti. Projekti kestvuseks on planeeritud kolm aastat, alustusega 2010. aastast. Esmaseks tööks on projekteerimine.

 

 

Peagi alustatakse tugimaantee 22 Ebavere-Rakke lõigu km 30,49-43,70 remondi tehnilise projekti teostamisega. Projekti eesmärgiks on T-22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva Ebavere- Rakke lõigu km 30,49-43,70 remont ja sõidumugavuse ja liiklusohutuse tõstmine. Seoses sellega soovitakse peagi kohalike maaomanikega alustada projekti kooskõlastamist. Projekti tellija on Ida Regionaalne Maanteeamet. Projekti valmimise tähtaeg on 30.10.2010. Lisainfo Indrek Oden 50 37 979 OÜ Tinter-Projekt www.tinterprojekt.ee

 

 

RMK pärandkultuuri inventeerimine Rakke ja Väike-Maarja vallas on lõppenud

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt 2009. aasta veebruaris alustatud pärandkultuuri objektide inventeerimine on Rakke ja Väike-Maarja vallas lõppenud. Pandivere piirkonna omavalitsustest on kaardistamisega alustatud ka Tamsalus.

Kaardil ja raamatus

Märtsist oktoobrini kaardistasime kokku 364 objekti Väike-Maarja ja 123 Rakke vallas. Objektid kantakse pärandkultuuri andmebaasi internetis aadressil http://xgis.maaamet.ee ja kolm Rakke ning seitse objekti Väike-Maarja vallas leiavad tutvustamist Lääne-Virumaa pärandkultuuri tutvustavas raamatus. Väljaandes kajastub meie piirkonnast Mursi kalmistu, Rakke lubjatehase, Liigvalla pritsikuuri, Varangu kriidi, Vao küla, Kaarma koolimaja, Müüriku mõisa, Lebavere tõrvaahju, Sillaotsa meierei ja Mällo vesiveski inventeerijatele seni teadasaadud lugu.

Tänu abilistele

Meid on aidanud teejuhid Antti Ilomets, Elmar Heinpalu ja Väino Ots Rakkest, Ene ja Matti Preem Nadalamast, Johannes Ehastu Kiltsist, Kaljo Tamm Simunast, Asael Truupõld Väike-Maarjast, Riina Rajaste Käru külast, rohke kirjandusega abistanud Eino ja Imbi Tomberg Vao külast; mõttekaaslased Annika ja Madis Michelson, Heili Nõgene; metsanduslikku pärandkultuuri jaganud Riigimetsa Majandamise Keskusega seotud inimesed Alo Ling, Kalev Viiksaar, Lembit Neidra, Romas Liekis; Väike-Maarja põllumeeste seltsi liikmed; Rakke Valla Hariduse Selts ja Väike-Maarja muuseum.

Kajastamine ja uurimine jätkub

Kuigi RMK-poolne pärandkultuuri inventeerimine Rakke ja Väike-Maarja vallas on lõppenud, pole selleteemalise materjali kogumine ometi läbi. Endiselt saab allakirjutanuid teavitada tähelepanuväärsetest objektidest ja teema kajastamise ning uurimisega tegeleb Väike-Maarja vallas sama metoodika põhiselt edasi põllumeeste seltsi detsembris aastaseks saav pärandkultuuriosakond.

Janek Kivi tel 5346 8016

Marju Metsman tel 526 3831

Samal teemal:

- Euroraha toel oma pärandkultuuri talletama , Rakke Kaja Nr. 3 (169) aprill 2009

- RMK pärandkultuuri inventeerimisest PAIKi piirkonnas, Rakke Kaja Nr. 7-8 (173-174) August-September 2009

 

 

Jõulukingiks suitsuandur!

Natalja Lebedeva

Ida-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist

Iga päev saab Eestis tules kahjustada kuus kodu, igal nädalal kaotab elu inimene. Tulekahjudes hukkutakse peamiselt öösel magades mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel.

Näiteks sai ööl vastu 24. oktoobrit Narvas puhkenud tulekahjus tervisekahjustusi inimene, kelle päästjad põlevast korterist välja tõid. Korteris oli küll suitsuandur, kuid see ei teavitanud põlengust, sest puudus patarei. 22. novembril hukkus Sillamäel korteritulekahjus inimene ja kahele inimesele tuli meedikutel osutada esmaabi. Suitsuandur küll rakendus tööle, kuid liiga hilja, sest paiknes teises toas kapi otsas. Ühelgi ülejäänud sel aastal Ida-Virumaal tulekahjudes hukkunutest (13) kodus suitsuandurit ei olnud.

Suitsuanduri ülesanne on avastada tulekahju algstaadiumis ja teavitada valju häiresignaaliga tulekahju tekkimisest. See annab võimaluse kiire tegutsemisega tulekahju käepäraste vahenditega kustutada või ohutult ruumidest lahkuda ning oma elu ja vara päästa. Suitsuandur kaitseb Sind ka naabrite juures juhtunud õnnetuse korral.

Päästeteenistus on infoandja, miks on suitsuandur vajalik ning kuhu ja kuidas see paigaldada. Selleks, et suitsuandur oma ülesannet täidaks, tuleb seda sarnaselt muule kodu sisustusele hooldada igaühel endal.

 

Kauba eest vastutab kaupleja

Päästeteenistus suitsuandureid ei müü. Millise kaupmehe juurest suitsuandur osta, on igaühe enda otsustada. Nagu kõik poes müüdavad kaubad, peab ka suitsuandur vastama teatud standardile ja olema ohutu. Nõuetele vastaval anduril peab olema EN märgistus (tagaküljel tavaliselt märgitud EN 14604) ja tähis CE. CE-märgistus on tootja või importija poolt antud garantii, et toode vastab kõikidele olulistele töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Ilma nende tähisteta suitsuandurit Eestis ega mujal Euroopa Liidus müüa ei tohi. Kui poes müüdaval suitsuanduril tähistust ei ole, tuleks sellest teavitada tarbijakaitseametit, sest kauba eest vastutab kaupleja.

Suitsuanduriga peab kaasas olema kasutusjuhend, mis tuleb enne paigaldamist kindlasti läbi lugeda. Nii väldid vigu anduri toimimises. Kui suitsuandur seada üles valesse asukohta või jätta hooldamata, siis võib ta tulekahjust mitte teada anda või hakata hoopis piiksuma siis, kui toas suitsu polegi.

Millist andurit valida?

Lihtsaim lahendus on patareitoiteline optiline või ioonsuitsuandur. Nende erinevus seisneb suitsu avastamise tööpõhimõttes, kuid eesmärgi täidavad mõlemad.

Järgneb leheküljel 4

Ahiküttega elamusse on soovitav hankida lisaks ka vinguandur, sest  küttekolde enneaegse sulgemise tagajärjel võib tekkida olukord, kus lõhnatu ja nähtamatu vingugaas eraldub koldest ilma suitsuta. Täpsemat infot võib küsida tuleohutusseadmete müüjatelt.

Kuidas ja kuhu paigaldada?

Suitsuanduri võib paigaldada igaüks ise vastavalt seadme kasutusjuhendile. Üldjuhul tuleb andur kinnitada kruvidega lakke vähemalt poole meetri kaugusele seintest ja muudest takistustest. Esmalt tuleb suitsuandur paigaldada magamistoa eesruumi (koridori või elutuppa). Kui suitsuandureid on mitu, siis magamistubade ja lisakaitseks ka ülejäänud eluruumide lakke. Suures korteris võiks olla kindlasti rohkem kui üks suitsuandur - nii on võimalik tulekahju kiiremini avastada. Kui suitsuandur paigaldada ainult kõige tagumisse tuppa, siis näiteks köögis puhkenud tulekahju korral avastab see andur põlengu alles siis, kui kogu korter on juba paksu suitsu mattunud ja läbi suitsu välja pääseda pole enam võimalik.

Vältida tuleb suitsuanduri paigaldamist kohta (vannituppa, kööki pliidi kohale), kus niiskus ja aur võivad tekitada valehäireid. Eramajas tuleb paigalda suitsuandur kindlasti igale korrusele. Suurematesse majapidamistesse (nt talud) on soovitav muretseda mitu omavahel „suhtlevat“ andurit.

Kuidas hooldada?

Veendumaks, et seade on töökorras, vajuta nädalas korra ja ka pärast puhastust suitsuanduri kontrollnuppu, kuni kostab testsignaal. Andurilt pühi tolmu paar korda aastas. Parim viis on see tolmuimejaga andurist välja imeda. Patarei vaheta kohe, kui andur selle tühjenemisest piiksudega märku annab.

Igal seadmel on kasutustingimused, mida rikkudes seade ei tööta enam nii nagu peaks. Kindlasti ei tohi ise avada anduri korpust ega selle valmisolekut lahtise tule ja suitsuga testida. Sellise (ise)tegevusega võib suitsuandurile tekitada vigastusi ja elektroonika läbi põletada enne, kui jõuab kätte hetk, kui andur suitsu olemasolu kontrollib ja tööle rakendub. Anduri tehnilise rikke korral eemalda patarei ja pöördu müüja poole. Suitsuandur tuleb uue vastu vahetada umbes iga kümne aasta tagant ja peale tulekahjusuitsu saamist.

Kui valid suitsuandurile õige asupaiga ja hooldad õigesti, ei tohiks see valehäireid anda ning rakendub tulekahju korral õigeaegselt tööle.

Tulekahju tagajärjed on hävitavad, kuid neid on võimalik ennetada. Kingi naabrile jõuludeks suitsuandur, millega tagad turvalisema elu ka oma perele!

Lisainfot päästevaldkonda puudutavate teemade kohta saab ööpäevaringselt töötavalt päästeala infotelefonilt 1524 ja veebilehekülgedelt: www.rescue.ee ja www.kodutuleohutuks.ee

 

 

Tervislik liikumine  TRIMM  2009

Enno Eilo

sporditöö korraldaja

Meeldiv on tõdeda, et tänavune Trimm on andnud seniste osaluskordade rekordi ja eriti hästi käivitus osalusvõistlus Salla piirkonnas. Trimm kestis 1. maist kuni 30. septembrini ning võimalikke osaluskordi kogunes seega 153. Neli naiste klassis osalenut olid ülimalt kohusetundlikud ja osalesid kõikidel päevadel. Kõik päevad osalesid Ene-Reet Talvar, Maire Siim, Mari Pass ja Raili Veelmaa. Kuue tublima hulka naisteklassis mahtusid veel Hilja Kaljuvee 152 korraga ja Aimi Vaimel 149 korraga. Ülejäänud osalusklassides jagunesid parimad järgnevalt: Tüdrukud  Aive Paas, Helena Veelmaa ja Mailis Paas. Mehed - Hanno Traks, Raivo Aun ja Urmas Veelmaa. Poisid  Taavi Veelmaa, Kustav Kuntro ja Kristofer Potman. Üle saja osaluskorra kogunes tänavu koguni 16 osalenul ja kahekohalise arvu osaluskordi kogus 58 osalenut. Kokku osales 2009. aasta Trimmis 138 inimest, kes kõik panustasid vähemalt killukese oma tervisesse. Kuigi vastavalt juhendile lähevad nii Salla kui Rakke piirkond ühisesse arvestusse, tahaksin siinkohal ikkagi ära mainida ka Salla piirkonna tublimad: Naised - Ingrid Kirss, Kerli Kuntro ja Svetlana Laidsalu. Tüdrukud  Sigrid Vergi, Kadri Kuntro ja Teele Laidsalu. Poisid  Kustav Kuntro, Ülari Reitel ja Märt Reitel.

Kindlasti on meil suvel palju tegemist ja liigume palju ringi ning ka parema tahtmise juures poleks võimalik kõikidel päevadel osaleda. Trimmi põhieesmärk on aga just panustada oma tervisesse ja viia inimesed välja liikuma. Järgmisena lisandub alles võistlusmoment ja sellelgi on oma osa, motiveerimaks osalejaid.

Julgen öelda, et tänavune Trimm täitis oma eesmärgi ja viis inimesed kodust välja loodusesse.

Parimate autasustamine ja kõikide osalejate osaluskaartide hulgast auhindade loosimine toimub jaanuaris. Üksikasjalikud tulemused kuude lõikes on avaldatud valla kodulehel - tulemuste, protokollide alajaotuses. Samas avaldame ka jaanuaris loosimistulemused.

Järgnevalt kõik, kes osalesid vähemalt kümme osaluskorda: Ene-Reet Talvar, Maire Siim, Raili Veelmaa, Mari Pass, Hilja Kaljuvee, Aimi Vaimel, Aive Paas, Helena Veelmaa, Mailis Paas, Ingrid Kirss, Sigrid Vergi, Kerli Kuntro, Kadri Kuntro, Svetlana Laidsalu, Malle Baumann, Hanno Traks, Evi Remmet, Reelika Uudla, Raivo Aun, Valentina Poznjak, Esta Aun, Kadri Remmet, Taavi Veelmaa, Helen Potman, Kustav Kuntro, Eha Liivoja, Liivi Traks, Anne Pohlak, Kristofer Potman, Ülle Hahndorf, Teele Laidsalu, Merle Küngas, Tiiu Laidsalu, Liivia Moorits, Ly Lepp, Ilma Marmor, Kadri Kabral, Elerin Vunder, Raili Uudla, Urve Suurkivi, Helena Lõune, Ülari Reitel, Aivi Paas, Lisann-Barbara Prinken, Märt Reitel, Rauno Uudla, Laivi Vunder, Milja Kütt, Erki Rotka, Liis Lõune, Gerli Prinken, Mirjam Mitt, Urmas Veelmaa, Loren Vahe, Getlyn Vunder, Triinu Pohlak, Annela Valtra, Lilian Taalkis.

Tänan kõiki Trimm 2009 osalenuid ja alustame uue hooga juba varsti - 1. mail 2010!

 

 

Reaal- ja loodusainete nädal Rakke Gümnaasiumis

Malle Lepp ja Raili Veelmaa

Rakke gümnaasiumi õpetajad

Novembri lõpus toimus Rakke Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud reaal- ja loodusainete nädal.

Nädal algas seekord juba reedel, 20. novembril, kui kooli külastasid Keskkonnahariduse spetsialistid Kaia Kauts ja Kerli Kõue. Nad tutvustasid 3., 4., 7. ja 8. klassi õpilastele samblike imepärast maailma. Klassitund vahetus õuetunniga. Väga tore oli lastel teada saada, et kõiki klassis õpitud liike võib kohata meie oma kooli ümbruses. Üheskoos jõuti järeldusele, et pigem on meie koolimaja ümbrus puhas kui saastunud, sest  samblikud on ühed paremad puhta õhu indikaatorid.

Esmaspäeval toimus traditsiooniline aritmeetika konkurss 5.-12. klassile, kus selgitati välja iga klassi parim peastarvutaja. Tulemused järgmised:

V klass  Areli Õun

VI klass  Ketlin Timusk

VII klass  Mariliis Kütt

VIII klass  Maali Pruul

IX klass  Moonika Suur

X klass  Rauno Kõlu

XI klass  Madis Kaha

XII klass  Chris Nevolihhin

Teisipäeval olid SUDOKU-de lahendamise meistrivõistlused, millest said osa võtta kõik soovijad. Võrreldes eelmiste võistlustega, oli kasvanud nii huvi kui ka osalejate arv.

I koht  Helena Veelmaa

II koht  Egle Aul

III koht  Kristin Rääk

IV koht  Mariliis Kütt

V koht  Erkki Kütt

VI koht  Madis Kaha

Kolmapäev oli videode vaatamise päev. Algklassid vaatasid multifilmi „Operaator Kõps kiviriigis“ ja õpilased alates 5. klassist videosid „Eesti kivistised“ ja „Eesti põlevkivi“. Vaatamisele järgnes viktoriin ja selgusid klasside parimad.

I klass - Jarmo Deedin

II klass - Egert Harend

III klass - Keili Kirsipuu

IV klass - Andri Kirsipuu

V klass - Kadri Kabral

VI klass - Artur Gull

VII klass - Mariliis Kütt

VIII klass - Maali Pruul

IX klass - Moonika Suur

X klass - Lauri Kanarbik

XI klass - Erki Kütt

XII klass - Kätlin Aun

Neljapäev oli koolimaja paekivi päralt. 7.-9. klassi õpilastele tutvustasid Porkuni Paemuuseumi juhataja Ella Vikk ja Ain Aasa Siluri sumadani. Külalised näitasid, mis on ühe poleeritud kivi sees, milline näeb välja Pandivere raha paero ja missugune tunne on klaasile graveerida. 2.-3. klassi õpilased said aga teada, et nende koolikotis on paekivi. Paekivi kasutatakse paberi tootmiseks. Suurimad puhta lubjakivi leiukohad on Tamsalu-Rakke-Karinu ja Vasalemma ümbruses olev rõngaspaas. Siinkohal Ella Vikk`i tänud sõna-sõnalt: „Rakkes käimisest on muljed ääretult positiivsed ja vaimu rikastavad. Kõik sujus nagu öeldakse „lepase reega“. Õpilaste osavõtt ja koostöö oli SUPER!“ Aitäh ka kooli poolt lastele ja vanematele, et meil sellised superlapsed olemas on!

Reedel toimus klassidevaheline loodusviktoriin. Oma ajusid oli vaja ragistada terve tund aega ja ega  need küsimusedki kergete killast olnud. Seekord  kindlustasid võidu kogemused. Nii võitiski mõnepunktilise vahega üheksandike ees abiturientide võistkond koosseisus: Kätlin Aun, Kristiina Pruul, Teele Ploompuu, Chris Nevolihhin, Ergo Sildmets ja Taavi Veelmaa.

Laupäeval osales meie kooli 8.-9. klassi võistkond edukalt ülevirumaalisel matemaatikavõistlusel Tapa Gümnaasiumis. Tihedas konkurentsis saavutas võistkond (Maali Pruul, Moonika Suur, Keijo Tomiste, Helena Veelmaa) kuuenda koha 26 osalenud kooli seas. Lääne-Virumaalt oli meist eespool vaid Vinni-Pajusti võistkond. Veelkord suur aitäh tublidele matemaatikutele!

Esmaspäev, 30. november oli kokkuvõtete tegemise ja autasustamise päev. Lõppenud oli ka igasügisene loodusfotode konkurss. Fotod on praegugi veel üleval meie kooli kodulehel ja kõik huvilised saavad neid uudistada. Õpilaste salajase hääletuse tulemusena selgus paremusjärjestus: I koht  Karolin Viilukas (pilt 11), II koht  Greete Treial (pilt 6) ja III koht - Liisi Remmet (pilt 20). Ergutusauhinna said Diana Prangli, Kristiina Pällo, Sigrid Vergi ja Merilin Viilukas.

Aitäh kõigile osalejatele!

 

 

5. kihelkonna noortepidu

Ivika Tiho ja Taimi Talpas-Taltsepp

Rakke noortekeskusest

30. oktoobril algusega kell 16.00 toimus Rakke Kultuurikeskuses 5. Simuna kihelkonna noortekeskuste kokkutulek. See kokkutulek toimub igal aastal kas Laekvere, Simuna või Rakke noortekeskuses. Seekord oli siis jälle pidu meie korraldada. Kuna noortekeskuse ruumidesse niipalju noori tegutsema ei mahu, tulime kokku kultuurikeskuses.

Kohal olid Laekvere noortekeskus ja külalised Kanepist, Väike-Maarjast, Roelast, Amblast ning ka meie Rakke noori oli suurel hulgal. Kahjuks jäi tulemata meie oma kihelkonnast Simuna noortekeskus.

Peo avas vallavanem Andrus Blok, kes soovis kõigile head peotuju. Õhtujuhiks oli Ilja Golomb, kes on pool aastat Uhtna noortekeskuse juhataja olnud ning noortega palju tegelnud. Iljale tuleb suurt kiitust avaldada, sest ta sai oma ülesandega väga hästi hakkama.

Alustuseks valiti igast noortekeskusest üks esindaja, kes oli nõus olema žurii liikmeks. Rakke poolt sai selleks Raimo Sindonen. Kui žürii liikmed said valitud, hakkasime võistlustega pihta.

Kõigil oli tuju hea ja võistlused möödusid väga rõõmsameelselt. Ei olnud ühegi noore näost näha, et talle need võistlused ei meeldinud, vastupidi, kõik olid väga põnevil ootama uut võistlusjuhendit.

Esimene ülesanne oli teha skulptuuride park, mida pidi giid tutvustama. Iga võistkond lahendas ülesande isemoodi ja väga andekalt - nägime Eiffeli torni, põdra maja, nukupoodi ja noori igas elemendis. Oli nalja ja tõsisemaid teemakäsitlusi.

Teises ülesandes pidid noored esitama väikese lavastuse etteantud teemal. Saime näha vaimukaid etteasteid supermodelli ja superstaari otsiguil, tähtede tantsust ning aeroobikatrennist.

Kolmandas voorus tuli laulda kaks laulu etteantud sõnadega.

Pikkade võistluste ja paljude naermiste peale tehti väike paus ning tegime terve kambaga koos ühise söömaaja, seekord oli menüüs kartulisalat, mille kõrvale söödi viinerit, leiba ning peale joodi morssi, magustoiduks pakuti moosisaia, millele tõi moosi peale iga noortekeskus ise, nii saime lauale mitut erinevat sorti moosi.

Siis ei antud pikalt hinge tõmmata, Ilja jätkas igasuguste toredate mängude ja võistlustega. Kuigi paremad said auhinnad, arvan et kõik võitsid vähemalt hea tuju ja toreda õhtu.

Õhtu lõppedes esines kohalik Rakke poiste bänd „The Junkies“, kus mängivad Roland Viilukas, Roland Talvar, Johannes Kiigemägi ja Alvar Pällo. Pauside ajal lõbustasid meie noori beatboxiga Simo Vahermets ja Roland Talvar. Kindlasti oli noortel lõbus ning kindlasti ei jää see viimaseks selliseks peoks. Aitäh kõigile osalejatele ja eriti suured tänud Helenale, Moonikale, Aivile, Leele, Mariale, Triinule, Jürgenile, Ergole, Raimole, Elvisele, Aldole, kes aitasid kaasa peo ettevalmistamisel ja läbiviimisel!

 

 

Tantsupäev Põhjakeskuses

Katre Pohlak

21. novembril toimus Rakvere Põhjakeskuses tantsupäev, mille eesmärgiks oli tutvustada rahvale erinevaid stiile. Kokku võttis üritusest osa 17 tantsurühma. Esindatud oli rahvatants, hip-hop, show, kõhutants ja palju muud erinevat.

Kohal oli ka Rakke tüdrukute showtantsu rühm Odori, mis tähendab jaapani keeles tantsu ja tantsimist. Lapsed esitasid üle kolme minuti pikkuse etteaste nimega Toiku-Voiku. Väikesed tüdrukud olid seda esinemast oodanud  eriti oldi vaimustuses suurest rahvahulgast ja prozektoritest!

Me ei läinud kohale kogu rühmaga. 5. klassi esindas Getlyn Vunder, 4. klassi Kerli Karuks ning kaksikud Aurelia ja Alondra Kalda. 3. klassist olid kohal Merit Birnbaum, Liisbeth Voog, Aive Paas ja Hanna-Liina Kirsipuu. Lisaks oli kaasas veel Laura Randkivi 2. klassist.

Emotsioonika ja hoogsa tantsu eest võideti auga välja diplom kõige eredama tantsu eest! Kõik rühmad said suure kringli ning juhendajatele anti väikesed meened.

Mina ja Triin oleme väga rahul nii väikeste tantsijate kui ka enesega, et suutsime neile pakkuda suurt ja põnevat esinemisvõimalust.

Täname väikeseid tantsijaid ja loodame, et see ei jäänud meie viimaseks suuremaks esinemiseks!

 

 

Vaimuvalgus teeb sügisõhtud helgemaks

Külliki Steinberg

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht

Meie laiuskraadile siin Euroopa serval on taas saabunud pikkade ja pimedate õhtute aeg. Aeg, mil tavalisest rohkem mõtiskletakse enese ja lähedaste eluolu üle, mil jõuab juttu ajada, lugeda ja televiisorit vaadata. Elame, teadagi, infoajastul ja vahel tundub, et see ähvardab meid enda alla matta. Kuidas sealt siis enese jaoks olulist üles leida?

Teame, et kõigi jaoks on oluline meie eneste ja lähedaste hea käekäik, et homme oleks parem, et saaks õppida ja areneda. Juba kolmandat korda ilmuv ajakiri „Õpitrepp” aitab täiskasvanute õppimise teemasid valgustada ja jagada teavet kõige kohta, mis Eesti täiskasvanuhariduses toimumas on.

Ajakirja viimase, 15. novembril ilmunud numbri kaanelt vaatab vastu teleekraanidelt tuttav nägu Hannes Hermaküla  mees, kes ühteviisi hea telesaate juht ja leivaküpsetaja. „Hannes läks Eestist siis, kui nõukogude võimu lõpp hakkas tasapisi paistma. Loobus ametlikult NSV Liidu kodakondsusest ja põrutas minema. Algul Itaaliasse, seal vahetas oma Iisraeli viisa, mida Liidus anti ka „eriti tülikatele elementidele” Ühendriikide viisa vastu ning põrutas koos seltskonnaga kõigi võimaluste maale,” kirjutab „Õpitrepis” ajakirja toimetaja Agne Narusk. Praegu, septembrist alates, juhib sama mees laupäeva õhtuti Ave Marleeniga kahasse rahvusringhäälingus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest kõnelevat telesaadet „Tagatargemad”. Ekraanil on palju tavalisi Eesti inimesi, kelle muudab eriliseks see, et nad on otsustanud raskuste ja tihti ka vanuse kiuste millegi uue õppimisega alustada. Vaadata tasub ka ainult saatejuhtide pärast! Küsi „Õpitreppi” oma kodukoha raamatukogust ja saad põneva loo Hannesest lõpuni lugeda.

Ajakiri annab informatsiooni ka hetkel olulistel teemadel  kõneldakse koolituskaardist, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rakendatavast pooleli jäänud õpingute jätkamise programmist, täiskasvanud õppija nädalal tunnustatud õppijatest Aili Valbist Luutsnikult ja Ella Põderist Kanepist, Euroopa keelemapist, täiskasvanute gümnaasiumitest kui õppijasõbralikust keskkonnast ja paljust muust.

„Õpitreppi” saab lugeda ja kommenteerida ka internetis aadressil: www.andras.ee/opitrepp ning pdf-failina alla laadida. Oodatud on ka kirjad toimetajale teemadest, mida järgmises „Õpitrepis” kajastada võiks. Loe, saa targemaks ja sügisõhtud muutuvad valgemaks!

Ajakiri „Õpitrepp” ning telesaade „Tagatargemad” valmivad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Euroopa sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse populariseerimine” raames.  Ajakirja koostab Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Tasuta koolituste kohta saad infot: 

-kutsekoolid: www.hm.ee/tasutakursused tel 7350242

-vabahariduslikud koolituskeskused: www.vabaharidus.ee tel 6776299

 

 

Helmut Joonuksi mälestusõhtu

Aime  Kinnep

Rakke Valla Hariduse Seltsi juhatuse esimees

 

ELULUGU

Sündisin, kus taevatuuled

lumelaule leelotasid,

hällilaule hellitasid.

Kus need hallid hallahanged,

laiad lumelagendikud

nutulaule nukrutsesid,

kurvalaule  kuulutasid.

Tuultes kohav laia laasi

varjas minu väikest kodu,

muremõtiskluste maja.

Kõrgel laulev taevasina,

laande langev tuletungal,

verevärvi vikerkaari,

põhjas vehklev virmaline

need mu mänguseltsilised,

karjapoisi kaasalised.

Nendelt võtsin oma laulud:

vikerkaarelt võtsin viisid,

tuultelt sõnad tulised,

hallahangelt halalaulud,

mustalt metsalt murelaulud,

õnnelaule ei kusagilt.  

 

Üks inimelu igaviku hetk.

Üks lõpmatusest lõpmatusse retk

kui välgu pilk.

 

Nende Helmut Joonuksi enese poolt kirja pandud ridade saatel allakirjutanu esituses süütas 5. detsembril toimunud mälestusõhtul kodukandist pärit ühe Eesti tuntuma koduloolase mälestuseks küünla tema poeg Ain Jonuks.

Rakke (tollase Salla) valla Tammiku külas 85 aastat tagasi sündinud Helmut Joonuks oli tõeline maa sool. Luuletusi hakkas ta kirjutama juba Väike-Maarja Gümnaasiumis õppides. Kõik sai alguse sellest, kui “Õpilasleht” avaldas tema luuletuse “Kalur”, mille kohta on Helmut Joonuks ise kirjutanud: “Oli muidugi uhke tunne, 14-aastaselt ikkagi peaaegu nagu kirjanik”. Luuletusi kirjutas ta ka rindel ja sõjavangilaagris olles, kasutades ka pseodonüümi Elmu Pille. Eelmisel aastal Rakkes toimunud Fr.R. Faehlmanni konverentsil esinenud luuletaja ja arst Viljar Ansko on Helmut Joonuksi luuleraamatu “Õhtu nagu tulekahi” koostaja ja toimetaja. Sõja-aastatel tegutses H. Joonuks sõjakirjasaatjana ja kullerina. 1945. aastal langes Saksamaal sõjavangi, kust vabanes septembris 1946. Seejärel töötas õpetajana Simunas ja aastatel 1947-1970 Rakke Keskkoolis, rajades ühtlasi Rakkesse koolimuuseumi. Sissekanded muuseumi külalisteraamatust kõnelevad järgmist:

“Rakkes armastatakse oma kodu. See armastus annab jõudu rakkelastel kõigega toime tulla, mis elus edaspidi ka peaks juhtuma.” - kirjanik Aadu Hint aastal 1959.

“Suur töö on tehtud materjalide kogumisel. Soovime edu ja tahtmist muuseumi täiendamisel” - haridusminister Ferdinand Eisen 10.06.1964.

“Rakke vilksatas seni mööda vaguni akna taga, täna oli väärt võimalus selle kohaga tuttavaks saada. Siia on põhjust tagasi tulla.” - kirjandusteadlane Oskar Kruus 1967.

“Tõeline tunnustus Rakke koolile ja H. Joonuksi kodu-uurimuslikule tööle, mille tähtsus ulatub üle inimpõlvede.”  peabibliograaf Vaime Kabur 27. mai 1970.

Aastatel 1970-1987 oli Helmut Joonuks Rakveres kultuurimälestiste kaitse inspektor. Tema sulest on ilmunud palju kirjandusloolisi ja kodu-uurimuslikke ning matkaartikleid. Ta on kirjutanud 24 kultuuriloolist raamatut, millest enamikes on illustreerivateks materjalideks tema enese suurepärased fotod.

Poeg Ain mäletab oma isa 3. eluaastast, mil isa talle Tallinna haiglasse järele tuli. Ainile meenuvad isa sagedased ütlemised selle kohta, et ta pidi varakult karjapoisipõlve pidama hakkama, pärast oma isa varajast surma. Viiekümnendatel aastatel oli isa fantastiline kalamees. Igal aastal märkis ta spinningurullile aasta jooksul püütud kalade arvu (umbes 200 haugi). Ta pidas ka kalamehe päevikut. Poja mälestustes on isa eksliibriste valmistaja ja koguja. Ta kogus veel marke ja märke. Talle meeldis maalida ja karikatuure joonistada. Haritlase ja kirjamehe tüüpi isa oli suur matkamees. Ikka võttis ta ka poja kaasa. Nii sai Ainil aastas oma 35 matkapäeva matkapäevikusse kirja.

Soojade sõnadega mälestas oma gümnaasiumikaaslast Väike-Maarja päevilt Aino Kaldas (Aare). Tollal Väike-Maarjast Tammikuni koos jalgratastega nädalalõppudel koju sõites oli nii mõndagi huvitavat arutada. Tänaseni on Aino Kaldasel meeles Helmuti kooliajakirjas “Mõttelend” avaldatud luuletused.

Õpetaja Leelo Lõune meelest oli tänuväärt tegu Helmuti poolt see, et ta kutsus Rakke kooli matkalaagrisse ka väikese Tammiku kooli õpilased, kelle õpetaja tema sel ajal oli.

19 aastat Helmut Joonuksi kolleegina Rakke Keskkoolis töötanud Vivi Kasemets mäletab, et Helmut oli väga täpne õpetajana. Ise tagasihoidlikuks jäädes oli ta õpilaste seas väga autoriteetne. Kuidas sai alguse Rakke koolimuuseum, seda mäletab Vivi Kasemets täpselt. Nimelt tuli temal koos kümne õpilasega ette võtta kolmepäevane jalgsimatk marsruudil Rakke  Muuga  Simuna - Rakke, muidugi vanavara kogumise eesmärgil. Sellelt matkalt kaasatoodud puutünn ja veel 15 eset olid esimesteks eksponaatideks loodavas muuseumis.

Helmut Joonuksi õpilane Enn Liivoja meenutas, et õpetaja Joonuks oli joonistamistundides väga nõudlik. Harvad ei olnud juhused, kui tuli portreteerida oma kaasõpilasi. Kuigi sel ajal lõppesid joonistamistunnid 8. klassis, õpetas Helmut Joonuks joonistamist väljaspool kooliprogrammi keskkooli lõpuni. Sellest kokkupuutest oma auväärse õpetajaga on temalgi kunsti- ja kogumispisik külge hakanud.

Väino Ots mäletab Joonuksit eelkõige matkajana. Nende tutvus süvenes, kui Helmut kutsus teda  matkarühmadega kaasa, enesele abiks õpilaste üle jälgima. Tore on tal nüüd meenutada, kuidas Helmut, näidates tuletõrjuja liikmepiletit, sai loa pööningutele sisse vaadata. Järgneb leheküljel 7

Kontrollides korstnate korrasolekut, andis pererahvas alati loa kaasa võtta sealt leitud vanavara. Kraami sai alati palju. See oli suurepärane lisa muuseumi varadele.

Mälestusõhtu lõpetati Antti Ilometsa juhatusel vitriini juures, kus on alaliselt väljas kõik Rakke muuseumis olevad Helmut Joonuksi kohta leiduvad materjalid. Seal asuvad ka poeg Tõnno Joonuksi poolt muuseumile kingitud isa värvipalett ning kirjutusmasin. Sünniaastapäeva puhul oli Rakke Hariduse Seltsil meeldiv võimalus täiendada seltsi muuseumi looja vitriini mitme hinnalise materjaliga. Nii leidsid selles nüüd koha raamatud  “Mälu paberil” ja “Sõjakirjasaatjad Saksa armees II Maailmasõjas”. Mõlemas on ära toodud Helmut Joonuksi tööd. Eriti väärtuslikeks tuleks hinnata Eesti Rahva Muuseumi kogudest tellitud mahukate H. Joonuksi ERM-ile saadetud võistlustööde koopiaid “Lubjapõletamine Rakkes” ning  “Põllundusest ja karjandusest Rakkes”.

Oli südantsoojendav kohtumine kõigile, kes Helmut Joonuksi mälestust kalliks pidasid.

 

 

Ei see tänu tuhaks jahtu,

ei see aitäh ajas kustu -

sügavale salajasse silmadesse-südamesse

jäävad sädemed särama....

 

Kultuurikeskus tänab kõiki, kes sünnipäevapeole oma õla alla panid - nii mõtte kui teoga.

Samuti kõiki sõpru, kes heade sõnadega meid meeles pidasid.

 

 

Kui sa tead inimest, kes vääriks Rakke valla aukodaniku tiitlit, anna sellest kindlasti teada.

Tingimustega saad tutvuda sellekohases määruses valla kodulehel, raamatukogudes ja vallamajas.

Vormikohane avaldus too 15. jaanuariks 2010 Vallamajja või saada elektrooniliselt.

 

 

Kuhu minna, mida teha!

Kultuurikeskus kutsub

Odav müük

Esmaspäeval, 14. dets. kell 16.00 (kaup Soomest - Pekka)

Teisipäeval, 15. dets. kell 15.00 (Kaup Tartust - Signe)

 

T T T TT TT

 

Kolmapäeval, 16. detsembril kell 15.00 Koduste laste jõulupidu Rakke lasteaias Leevike

Kes peole mingil põhjusel ei saa tulla, saavad oma pakid kätte vallamajast 24. detsembrini! Info tel 3260870

 

T T T TT TT

 

Pühapäeval, 20. detsembril kell 13.00 Rakke Kultuurikeskuses Eakate jõulupidu

Laste kontsert, jõuluvana - koti sisse võta kingitus ise kaasa!

Peoletulekust ja transpordisoovist anna teada tel 3260879, 55692792

 

T T T TT TT

 

Laupäeval, 26. detsembril kell 20.00 AASTALÕPUPIDU

Külalisteks Kaisa Oja ja Martin Parmas, tantsutrupp Sisters Sahrazad, tantsuks ansambel "Vana kallim”

Piletid detsembris 100.-

Info ja laudade broneerimine tel 3260879, 55692792

 

T T T TT TT

 

1. jaanuaril kell 00.30 Tantsuga uude aastasse!

Tantsumuusikat ans. "Jukka” Pilet 25.-

 

T T T TT TT

 

Alustas tööd line-tantsijate ALGAJATE rühm

Koguneme teisipäeviti kell 17.00 Rakke Kultuurikeskuses. Kõik, kes soovivad, võivad ühineda. Tantsutund on tasuta!!!

 

T T T TT TT

 

Teatrisse ja kontserdile

Laupäeval, 19. detsembril kell 11.00 bussipeatusest väljasõit Tartusse Peetri kirikusse kontserdile "Helisev valgus" Bussisõit 75.-

 

Tamsalu KM-s 27. jaan. 2010 Pärnu Endla etendus "Esimesed suudlused"

Ühe armastuse lugu. John ja Mary on ainult lapsed, kui nad esimest korda kohtuvad. Sellest hetkest saab alguse tugev side, mis kestab katkematult kogu nende ülejäänud elu. Lavastus toob vaatajate ette vaimuka, hella ja südantsoojendava armastusloo, mis saab alguse ühistest mängudest lapseeas, kulgeb läbi teismeliste maailmavalu, kooliaja, abielu, laste kasvamiste ning kestab kustumatult üle kuuekümne aasta. Meie ees laotuvad lahti elu väikesed, isiklikud ja käestlibisevad hetked. Osades Piret Laurimaa ja Sepo Seeman.

Piletid 100.-, 130.-

 

 

Koguduse teated

Reedel, 18. detsembril kell 18.00 on Rakke Kultuurikeskuses heategevuslik kontsert-teenistus. Esinevad Rakke koguduse pühapäevakooli lapsed, sõna jagab Tarmo Õun. Vabatahtlikud annetused lähevad Rakke kiriku ehituseks.

 

Jõululaupäeva jumalatenistus Rakke Kultuurikeskuses on 24. detsembril kell 13.00. Teenib Simuna LK õpetaja Enn Salveste.

 

 

Et soojust sa kannaksid südames,

et sära jääks püsima silmades,

et aastad nii kiirelt su elust ei kaoks,

et õnnesepp alati õnne vaid taoks!

 

Õnnitleme detsembrikuu juubilare

 

55. juubelil

ILMAR LILLEMETS

VÄINO LILLEPÄRG

TIIT LIPP

SIRJE VAHI

60. juubelil

ALEKSANDER TSIBO

65. juubelil

HANNES UUK

70. juubelil

ELE JALAKAS

SILVI KASE

LAINE LUMISTE

75. juubelil

IDA HAIKONEN

MAIMU KALDA

ILMAR LAANE

80. juubelil

BENITA-VILHELMINE PÕLDMAA

GUSTAVA VETTIK

90. juubelil

LEIDA KURIKS

 

Õnnitleme jaanuarikuu juubilare

 

50. juubelil

EHA BEILMANN

ÜLLE HAHNDORF

MAI IVASK

VALENTINA POZNJAK

55. juubelil

MATI KUUS

GUIDO PLOOMPUU

VALDE VAŠUK

60. juubelil

MARET NOORMÄGI

IVAR SAKKOOL

VASSILI SOLOMKA

70. juubelil

HELJA-REET TRAKS

75. juubelil

SAIMA KOSKA

ELLEN POHLAK

ELVI ROHTLA

SILVI VIIKMAA

80. juubelil

LEMBIT PÄLLO

85. juubelil

MARIJA PETROVA

98. sünnipäeval

OSKAR LEPP

 

T T T TT TT

 

Kuhu küll kadusid kevad ja suvi,

millal küll juustesse hõbedat tuli,

millal küll kasvasid lapsed nii suureks,

läksid lendu pesapuu juurest.

 

Kallis Ele!

Palju õnne ja kallistusi suure 70. juubeli puhul!

 

Hellust südamesse,soojust silmadesse,

jaksu jalgadesse, kärmust kätesse

veel paljudeks, paljudeks aastateks!

Kallid Tiia ja Liivi!

Palju, palju õnne sünnipäevaks!

 

Toatäis päikesekiiri,

sületäis sooje sõnu,

peotäis kauneid lilli 

juubelipäevaks Sinule!

 

Palju õnne ja rohkelt kallistusi 45. sünnipäeval, kallis Sveta!

 

Nii abivalmis, lahke, naerul nägu,

just sellisena tunneme me Sind.

Kiidab Sind ka sinu töö ja tegu,

Sa elus vähe oskad säästa end.

 

Südamlikud õnnitlused ja kallistused sünnipäevaks, kallis Eda!

 

Salla Mõisa Selts

 

 

Müüa

·     ÜLLE LILLEÄRIS MÜÜGIL uut kaupa, külasta meid E-R 10.00-17.00 ja L 9.00-14.00. Müügil on ilusaid tulbisibulaid, jõulukaup, lastele sukkpüksid jne. Tule ja tutvu kaubaga, oma silm on kuningas. Toimub ka väikseid hinnaüllatusi 7.-12. detsembril 2009. Soovime teile ilusat alanud advendiaega ja kauneid rahulikke jöulupühi!

T T T TT TT

·     Jõgeva villavabrik müüb lõnga 17. detsembril kella 12-17 Rakke raudteejaama platsil. Info tel 56479102

 

 

·                 Kõik kes soovivad ajalehes oma materjale avaldada palun saata need iga kuu 25.-ks kuupäevaks e-posti aadressile vallaleht@hot.ee või tuua valla kantseleisse.

 

Uue lehenumbrini

Teie Rakke Kaja

 
Simuna tee 10, Rakke 46301 Lääne-Virumaa tel. 3260870, faks 3260873, e-post vald@rakke.ee