Avaleht Vallavalitsus & volikogu Haridus Kultuur ja sport Sotsiaaltöö Kommunaalasutus Rakke Kaja Turism Rakke valla teabeportaal Lääne-Viru Arenduskeskus PAIK
 
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
rakke.ee/ Rakke Kaja/2011/Detsember 2011
Detsember 2011

RAKKE KAJA

Nr. 9 (195) detsember 2011

 

Head rakkelased!

Üks aasta on taas lõpule jõudmas. Nagu ikka, oli selles nii meeldivat kui vähem meeldivat, kuid eelkõige näivad mööduvat aastat Rakke jaoks iseloomustavat märkimisväärsed tähtpäevad ja silmapaistvad saavutused.

135 aastat tagasi avati Rakke raudteejaam  seda väärikat aastapäeva jääb meenutama pidupäeva puhul välja antud Rakke isiklik raudteejaama postmark, mille üle võib põhjusega uhke olla. 

Heaks tõestuseks eestlaste rahvuskultuuri hoidmise ja väärtustamise oskusest on sel aastal täitunud tähtpäevad  130 aastat koorilaulu järjepidevust ning 25 aastat rahvatantsurühma „Agatantsulust” tegutsemist. Just need aegumatud väärtused ja aktiivne seltsielu seovad inimesi üksteise ja kodupaigaga ning annavad jõu Eesti maakohtadele.

Maakondlikult leidis äramärkimist Rakke avatud noortekeskuse juhataja, pälvides Lääne-Virumaa aasta noorsootöötaja tiitli. Tema ja Rakke noortekeskuse aktiivse tegevuse mõju noorte inimeste kujundamisel ulatub otseselt või kaudselt ka maakonnast väljapoole.

Tunnustamist vääriv on Rakke ühe sümboli, lubjatehase pidev areng ja märkimisväärsed investeeringud, mis tagavad piirkonna jätkusuutlikkuse.

Spordilembestena tuntud rakkelased jätsid lõppevasse aastasse oma ilusa jälje. Silmapaistvaid tulemusi saavutati erinevatel aladel  olgu siinkohal mainitud suusatajad, jalgrattasportlased, jooksjad, kulturistid. Eesti meistri tiitel kulturismis tuligi kui preemia õigele inimesele, kes kohalikke noori spordipisikuga nakatab.

Osakem võtta kaasa rõõm õnnestumistest ja kogemused tagasilöökidest, et julgelt uude aastasse astuda.

Soovin teile rahulikke jõule ning tegusat ja õnnelikku uut aastat!

Teie maavanem

Einar Vallbaum

 

 

Armas koduvalla rahvas!

Aeg meis ja meie ajas, aina liikuvuses. Igal hetkel, päeval, aastal anname me kõik endast. Jagame oma oskusi ja teadmisi läbi tööde ja tegemiste, luues sellega uusi väärtusi ning saades vastu tasu oma töö eest ja loomulikult ka võimaluse ennast teostada, mis ei ole inimese jaoks sugugi mitte vähe tähtis.

Kuigi sügis ei anna veel mingeid märke oma võimu loovutamisest, on jõulukuu alanud. Lumehelbed, päkapikud, ilutuled ja advendiküünlad koduakendel näitavad, et käes on jõulude ooteaeg. Õhtul aknalauale sätitud sussi seest võib nii mõnigi hea laps hommikul leida päkapiku poetatud jõuluüllatuse. Igal inimesel on oma ettekujutus ja mälestused jõuludest, mis tihtipeale seostuvad lapsepõlve ja koduga. Keset pimedat talveaega on jõulud valguse- ja rõõmupühad, mis toovad igasse kodusse soojust ja lootust. Jõulud on sobivaim aeg saada paremaks kaaslaseks ja väljendada oma häid tundeid. On kingituste tegemise, heade soovide, andeksandmise ja üksteise toetamise ning vastastikuse hoolimise ja lugupidamise aeg.

Keegi meist ei ole täiuslik, kuid üksteisest hoolimine ja lugupidamine, üksteise toetamine ja loomulikult vajadusel ka kritiseerimine on edasiviiv jõud. Meie ühine soov on ju edasi liikuda selleks, et saaksime elada oma koduvallas hästi, et elu ja aeg liiguks meie kasuks, meie laste ja lastelaste kasuks.

Soovin kõigile imelist jõuluaega, tugevat tervist ja kordaminekuid kõigis ettevõtmistes uuel, 2012. aastal!

Andrus Blok

Vallavanem

 

 

Kogu valla rahvale rahulikku jõuluaega ja rõõmsat aastavahetust, kõikide soovide täitumist ning lootusrikast uut aastat!

Vallavolikogu nimel Eda Aabo

 

 

Igaüks meist vajab kodusoojust,

südamesse päikest, mis ei looju.

Puhtaid mõtteid,

millest hing saab valgust.

Kaunist jõuluaega, Uue Aasta algust!

Soovin teile, meie väikese koolipere õpilased, lapsevanemad, õpetajad, koolitöötajad ja kogu valla rahvas, rahulikke jõule!

Vilma Oitmaa

Salla Põhikooli direktor

 

 

Rakke valla raamatukogud soovivad oma lugejatele Häid jõule ja Head uut aastat!

 

 

Jõulurõõm on talveajas,

kodurahus hubases,

ootab lapse kodumajas,

kõigis nende tubades.

Jõulurõõm on sinu andes

nagu särav päikesekiir.

Seda annet endas kandes

selgemaks saab silmapiir.

Jõulurõõm on sama vana,

kui sa teda tundma said:

esimene jõuluvana,

tema esimesed paid.

Imelist jõuluaega ja õnnerikast uut aastat kogu valla rahvale!

Rakke Noortekeskuse pere

 

 

Mäletan, kui memm kord läitis tule ja algas jõulu ootamise aeg.

Ja taadiga sai varakult valmis vaadatud kuusk, mis ootas jõuluhommikul metsast toomist.

On meeles, kuidas ema püüdis veenda, et jõuluootus polegi nii pikk ja päkapikud piiluvad sind aknast, kas oled kraps ja korralik.

Nüüd süütan täna ise kodus tule ja ütlen lastele, et ootusaeg ei ole pikk.

See aeg on väga imeline, sest ringi liigub väike päkapikk.

Käib ajaratas ikka oma sõudu, aeg jõulust jõulu kordub taas. Kuid ikka igal aastal enne jõulu hing puhtamaks ja helgemaks kui saaks.

Kaunist advendiaega Teie kodudesse, hingerahu ja südamesoojust!

Annika Aasa, toimetaja

 

 

Hämaras-hämaras talveöös mööda lumiseid radu

uitab üks mõte, üks lootus, üks usk...

Et uus aasta oleks parem, oleks otsimiste rikkam ja leidmiste rõõmsam.

Et jätkuks tervist ja õnne!

Rene Põllumaa

Rakke Kultuurikeskuse juhataja

 

 

Helget, ilusat, maitsvat Jõuluaega!

Et Uuel Aastal hinges oleks rahu

ja mõtetes helgus

ning tegudes tahe ja soovides selgus!

“Hõbeniit"

 

 

AGATANTSULUST'i  25. sünnipäevapidu sai peetud. Meie ootused ja lootused peo osas said 200 % täidetud.

Oleme kõigile tänulikud, kes leidsid aega ja võimaluse meie peol osaleda. Ilma Teieta ei oleks pidu olnud nii rahvarohke ja meeleolukas.

Siinjuures suured tänud kõigile toetajatele, kes kindlustasid meie soovide elluviimise ja peo kordamineku. TÄNAME TEID!

Eriline tänu vilistlaskollektiivile KUKEKE! Te suutsite oma üllatustantsuga mängida meie emotsioonidel.

Soovime kõigile jõulurahu ja lahket jõuluvana! Uuel aastal kordaminekuid ja soovide täitumist!

 

 

Vallavalitsuse istungil otsustati

8. novembril

·      Väljastada ehitusluba Kaberland Tootmine OÜ-le puidukuivati ehitamiseks (Ao küla).

·      Väljastada ehitusluba Novatrek OÜ-le puhkemaja ehitamiseks (Ao küla).

·      Väljastada kasutusluba Rakke Gümnaasiumi rekonstrueerimise kasutuselevõtuks.

·      Väljastada kasutusluba Nordkalk AS-le alajaam II kasutuselevõtuks.

·      Määrata Eesti Energia Võrguehitus AS-le projekteerimistingimused PT-18-11-11 AS Eesti Gaasi GJJ peakaitsme suurendamise tööprojekti K02145 „AS Eesti Gaasi GJJ kaitsme nimivoolu suurendamine Lammasküla, Rakke vald, Lääne-Virumaa“  koostamiseks.

·      Väljastada kasutusluba Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le elektri maakaabelliini 10/0, 4 kV alajaama ja jaotusseadme püstitamiseks, aadressil Suure-Rakke, Lammasküla, Tammiku ja Salla küla ning elektri maakabelliini 10/0, 4 kV alajaama püstitamiseks, aadressil Liigvalla küla Rakke vald.

·      Väljastada kasutusluba Leho Krammale kuuri kasutuselevõtuks.

·      Lõpetada Rakke valla omandis oleva kahetoalise ahiküttega korteri (Fahlmanni 25a-2) üürileping endise üürnikuga ja anda korter üürile uuele üürnikule.

·      Anda kirjalik nõusolek Gold Optika OÜ-le rändkaupluse peatuskohaks Rakke alevikus raudteejaama parkimisplatsil kord kvartalis.

·      Kehtestada teenuste hinnad.

·      Lubada perioodilist liitumist Kätri Kaik'ile.

 

18. novembril

·      Määrata ja maksta toimetulekutoetust novembrikuus 12 isikule kogusummas 1323.60€.

·      Maksta sünnipäevatoetust 30 €.

·      Tunnistada kehtetuks Rakke Vallavalitsuse 21.10.2011 korraldus nr 213.

·      Arvata Tammiku AHK-st välja 1 isik.

·      Eraldada Rakke valla eelarve reservfondist 4205.05 €.

·      Nõustuda MTÜ Emumäe Arenduskeskuse ja MTÜ Emumäe poolt korraldatava avaliku ürituse “Emumäe VIII jooks ja II laat” korraldamisega Emumäe külas 26. mail 2012 kella 11.00 -16.00, vastutaja Triinu Pohlak.

·      Väljastada kirjalik nõusolek puurkaevu puurimiseks Vello Pohlakule Koidu maaüksusel, Salla külas ja Dea Kinksule Rosalie maaüksusel, Edru külas.

·      Kinnitada kohaliku tee alusest maast munitsipaalomandisse Haava tee ja Vanakooli tee Tammiku külas.

·      Kinnitada ühise jäätmemahuti kasutamine.

·      Muuta Rakke Vallavalitsuse 21. aprilli 2011 korraldust nr 152.

·      Määrata Rakke ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise riigihanke pakkumuste avamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja pakkumuste hindamiseks komisjon, koosseisus: esimees Andrus Blok, aseesimees Kalju Tamm, liikmed Guido Kraav, Arne Kööbi - konsultant OÜ Vealeidja.

·      Muuta Rakke valla kohalike teede ja tänavate nimekirjas olevate teede pikkuseid.

·      Kinnitada 2012. aasta õpilaskoha tegevuskulude arvestuslik maksumus ja koolieelse lasteasutuse tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta.

·      Eelnõud vallavolikogule.

·      Info

 

7. detsembril

·      Kvalifitseerida ja tunnistada vastavaks avatud hankemenetlusega riigihanke „Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ tähtaegselt pakkumuse esitanud pakkujad.

·      Kinnitada Rakke aleviku valgustatud kergliiklustee ehitajaks edukama pakkumise teinud AS Vooremaa Teed (summas 53 107,33).

·      Kinnitada talihooldetööde tegijad.

·      Anda arvamus Rakke karjääri korrastamise kohta (peaeesmärgiks ohutu ja stabiilse maastiku kujundamine, kaevandaja loob vajalikud eeldused korrastatava ala puhkemaana kasutusele võtmiseks, loob eeldused ujumiseks, kalastamiseks, matkamiseks, geoturismiks. Metsamaaks planeeritud ala peab andma praegusele lagedale alale looduslikuma ilme ja looma uusi elupaiku piirkonna linnu- ja loomastikule).

·      Kanda hajaasustuse veeprogrammi teostamiseks eraldamata jäänud toetus (1340€) tagasi Lääne-Viru Maavalitsusele, kes korraldab nimetatud vahendite ümberjaotamise.

·      Muuta Rakke Vallavalitsuse 22.09.2010 korralduse nr 181 lisa Aivar Kaldaru osas seoses projekti odavnemisega ja kinnitada selleks 172,64 eurot.

·      Kiita heaks taotleja Aivar Kaldaru poolt 18.11.2011 esitatud aruanne Rakke vallas Räitsvere külas Jõe kinnistule puurkaevu, pumbasüsteemi ja veetrassi rajamine.

·      Anda nõusolek Rakke Kultuurikeskusele jõululaada korraldamiseks.

·      Muuta katastriüksuse koha-aadresse.

 

Vallavolikogu istungil otsustati

24. novembril

·      Võeti vastu Rakke valla 2011. aasta II lisaeelarve.

·      Muudeti Rakke valla 2011. aasta eelarvet.

·      Muudeti Ao külas asuva Seene katastriüksuse (7,50 ha) kehtivat maatulundusmaa sihtotstarvet ning määrati uueks sihtotstarbeks 60 % maatulundusmaa (011;M) ja 40 % ärimaa (002;Ä).

·      Tunnistati kehtetuks Rakke Vallavolikogu 29.04.2004 määrus nr 10 „Rakke valla teeregistri pidamise põhimääruse kinnitamine“.

·      Info

Puudusid Lembitu Kanarbik, Guido Ploompuu ja Kalju Tamm

Järgmine vallavolikogu istung 22. detsembril.

 

 

 

Rakke Vallavalitsus annab teada

 

·      Rakke Gümnaasiumi renoveerimise tööd lõpetati ja ehitis anti Riverside OÜ poolt üle 27.10 2011. Ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 896 721.98 eurot. Sellest finantseeriti Kohalike omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT) raames Euroopa Liidu Struktuurtoetuste vahenditest 688 328.45 eurot.

·      Talihooldetööd 2011-2012 talveperioodil

Rakke valla teedel ja tänavatel ning Rakke aleviku kõnniteedel ja platsidel talihooldetööde (lumetõrje) tegijateks on:

-         Rakvere-Vägeva maanteest lääne pool (Koeru pool) asuvatel valla teedel, välja arvatud Edru küla teed - OÜ KETTEK

-         Rakke aleviku kõnniteedel ja platsidel  PIHLASPÄ TALU OÜ.

-         Rakke aleviku tänavatel, Edru, Kamariku, Lammasküla teedel ning Suure-Rakke külas Müürsepa, Marki ja Müüri teel ning Simuna tee 10 töökodade vastas asuval Lammasküla teel - FIE Kalev Prinken.

-         Rakvere-Vägeva maanteest ida pool (Simuna pool) asuvatel valla teedel, välja arvatud: Edru, Kamariku ja Lammasküla teedel ning Suure-Rakke külas Müürsepa, Marki ja Müüri teel ning Simuna tee 10 töökodade vastas asuval Lammasküla teel - Isotalo OÜ.

Talihooldetööde tegijate esindajad, kellele saab esitada teateid tee olukorrast ja lume lükkamise vajadusest, on OÜ KETTEK - Toomas Karu, tel 50 38 830 või 56 42 028, PIHLASPÄ TALU OÜ - Kaur Salus, tel 56 478 105, FIE Kalev Prinken, tel 53 451 649 ja Isotalo OÜ - Jüri Kirss, tel 53 363 813.

Rakke Vallavalitsuse esindaja lumelükkamise küsimustes on Guido Kraav, tel 52 18 401.

·      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimise ja rahastamise korrast Rakke vallas

Seaduse kohaselt võib vee-ettevõtja müüa tarbijale ainult veemõõtjaga mõõdetud vett. Kinnistu piires paigaldatakse selleks üks veemõõtja, mille näitude järgi vee-ettevõtja arvestab kinnistu sees asuvatele tarbijatele kehtestatud teenuse hinnaga teenustasu. Veemõõdusõlme ehitab või laseb ehitada kinnistu omanik, kortermajadel korteriomanike poolt valitud ühistu juhatus või ühistu puudumisel valitud valitseja. Veemõõtja paigaldab vee-ettevõte omal kulul (Rakke Valla Kommunaalasutus). Neil, kelle kinnistul või majavaldusel puudub veemõõtja, tuleb koheselt pöörduda Rakke Valla Kommunaalasutuse poole.

Kortermajades on osa korteriomanikke paigaldanud lisaks maja üldveemõõtjale mõõtja oma korteri veesisendile. See võimaldab maksta tegelikult tarbitud vee eest. Samas on seni segadus olnud veearvete esitamisel neile korteriomanikele, kellel ei ole korteris veemõõtjat ja neile korteriomanikele, kes ei teata iga kuu 25. kuupäevaks veemõõtja näitu. Nimelt on maja üldveemõõtja järgi tarbitud vee kogus olnud suurem kui korteriomanikele kokku arvestatud vee kogus. Taolise olukorra vältimiseks arvestatakse edasiselt veemõõtjaid omavatele korteriomanikele, kes ei ole igakuuliselt tähtajaks teatanud veemõõtja näite, eelmise perioodi vee tarbimise järgi. Korteritel, kus puudub veemõõtja, arvestatakse igakuuliselt maja üldveemõõtja järgi tarbitud veekoguse ja veemõõtjaga tarbijate tarbitud veekoguse vahe ning jagatakse korteris elavate inimeste arvuga.

·      Aukodaniku esitamine. Rakke Vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aukodaniku tiitli saajale. Määruse ja taotluse vormi leiab valla kodulehelt või valla kantseleist. Esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2012. Ootame aktiivset kaasalöömist!

·      Üleskutse Rakke valla rahvale. Tähtsates paberites on kirjas, et Rakke vall le omistati omavalitsuslik staatus 9. aprillil 1992. Seetõttu on kavas korraldada 2012. aastal valla juubeliürituste raames fotonäitus teemal „Rakke vald 20  inimesed ja elu sinu ümber“. Kindlasti on teie erakogudes pilte, mis annaksid parema ülevaate valla arengust ja inimestest, nende tegemistest, toredatest paikadest, unustamatutest üritustest ühesõnaga kõigest meie ümber. Näitus peaks kajastama nii möödunut kui kaasaega, millest kunagi saab ka ajalugu. Pilt võib olla nii must-valge kui värviline ja juurde peab olema lisatud sedel pildi selgituseks ning pildi omaniku nimi. Aastapäeva puhul paneme toodud piltidest üles fotonäituse ja pärast näitust tagastame pildid omanikele. Fotosid ootame 1. detsembriks 2011 vallamaja kantseleisse. Ootame elavat osavõttu.

 

 

Lahu koolis tehti nii...

Esimene poolaasta meie tegemistest hakkab mööda saama ja nüüd on aeg tehtut meenutada

Kooliaasta alguse teeb alati reipaks tervisepäev “Reipalt koolipinki”. Sel aastal toimusid matk ja võistlused teemal “Sügis ja sügisannid”.

Nautisime ka vahvaid õppekäike, mis mõlemad toimusid Järva-Jaani. Esimesel väljasõidul külastasime tuletõrje- ja kinomuuseumi ning vana tehnika varjupaika. Oli põnev, kuid samas õpetlik päev. Teisel korral küpsetasime leiba ja tegime võid. Seda kõike võimaldas meile sõbralik Jürimardi talu pererahvas.

Sügise sünnipäeval toimus nunnude näitus ning meisterdamine sügisandidest. Aitäh lapsevanematele, kes te kõik need toredad sügisannid kohale tõite ja samuti ka lastele kaasa andsite! Meisterdused tulid vahvad ja kaunistasid saali pikka aega.

Õpetajate päeval tekitas elevust see, et õpilaspere oli jagatud tüdrukute ja poiste klassiks.

“Nii võikski jääda,”  arvasid lapsed ja nautisid 4. klassi “õpetajate” tegemisi.

Tagurpidipäev on Lahu kooli lemmikpäev. Orienteerumine pimedas ja üleelamised õhtuses koolimajas, õhtu- ja hommikusöögiks lemmiktoidud ja hommikune multifilmi vaatamine pidžaamas - mida veel osata paremat tahta!

Hingedehommik küünalde valgel tõi südamesse hingerahu ja pani mõtisklema. Seda aega vajame me üks kord aastas kõik.

Isadepäev - ühtlasi ka mõnus perepäev. Missugust elevust tekitasid õpetajad, ilmudes koolipere ja lastevanemate ette kokamütsides ja põlledes! “Kokkamine” koos lastevanematega oligi seekordse kokkusaamise teemaks. Proovile pandi nii maitse- kui ka lõhnataju. Tarvis oli ka osavat noakäsitsemisoskust. Loomulikult said vanemad koos lastega hakkama ja rohkemgi veel! Koos valminud kartulisalat maitses ülihästi! Aitäh teile! Koosveedetud tunnid on olulised meile kõigile.

Ja ongi kätte jõudnud jõuluaeg. Koolimaja läheduses hiilivad ringi päkapikud ja mitte ainult ei hiili, vaid paluvad ka õpetajate abi. Seda selleks, et teada saada, kas koolis kõik korras on ja kuidas lastel läheb. Eks me kõik loodame, et läheks hästi. Südames on soov muutuda: olla hoolivam, sõbralikum, andestavam.

Hoolivust, sõbralikkust, andestamist, üksteisemõistmist meile kõigile!

Kaunist jõuluaega!

Lahu koolipere

 

 

Ikka tegusalt noortekeskuses

Novembrikuus oli noortekeskuses igakuine mäluralli. Mäluralli küsimused on meil kõik Eesti kohta ja mängu pikkuseks üks tund. Seekord olid võidukad Gert Vunder ja Madis Kukk, teist-kolmandat kohta jäid jagama vaid ühepunktilise kaotusega Jane Augervald, Mark Augervald ja Kadri Kabral, Kadri Lebedev. Neljandad olid Elger Truu, Andre Arula ja viiendad Kristiina Samet, Klaarika Salus.

18. novembril selgitasime välja parima lauatennisisti. Tulises võistluses osales üheksa julget noormeest. Kõik mängud võitis ja tuli kindlalt esikohale Madis Kukk, Timo Tiik kaotas vaid Madisele ja sai II koha, III koht Kevin Mäeots, 4. koht Andre Arula, 5. koht Allan Vara, 6. koht Madis Salus, 7. koht Gert Vunder, 8. koht Toomas Pruul, 9. koht Sandero Saare. Sandero oli kõige noorem ja väga tubli, et julges endast suurematega mängida, olen kindel, et tema võidud on kõik ees.

Kahel korral on novembris toimunud ka siidimaalikursus. Noored on teinud imeilusaid siidisalle ja olen kindel, et nii mõnigi ema saab jõulude ajal üllatuse osaliseks.

Viimane võistlus on sel aastal noortekas piljardis 16.detsembril kell 15.30. Tule, võistle, võida!

Noortekeskuse jõulupidu toimub 30. detsembril. Seekord valmistame ette väikese näidendi „Jõulutellimus“. Selles näidendis osalevad Klaarika Salus, Kristiina Samet, Kersti Nuudi, Mariliis Kütt, Kirke-Maarja Järvesaar ja Toomas Sillamaa. Peo kõige tähtsam külaline on aga jõulumees.

Ja saabki üks tegus aasta läbi.

Soovin kõigile kaunist jõulukuud, toredat aastavahetust ning õnnelikku, edukat uut aastat!

Taimi Talpas-Taltsepp

Rakke Noortekeskuse juhataja

 

 

Isadepäev lasteaias

Suu on naerul, silmad kissis,

kui ütlen Sulle, kallis issi,

"Oled mulle kallis sa,

ilusaim ja parim ka!"

Selliseid armsaid sõnu ütlesid isadepäeval kindlasti kõik lapsed oma kõige vahvamatele papsidele.

Aga mitte kõik lapsed ei saa oma issile käed ümber kaela lüüa ja oodata millal teda kõrgele õhku tõstetakse. Teame väga hästi, kuidas tänapäeva mehed käivad kaugel tööl või on pered sootuks poolikud.

Sellepärast otsustasimegi lasteaias isadepäeva natuke teistmoodi pidada. Palusime isadel, kellel võimalik, 11. novembril, reedesel päeval, hommikupoolikul lasteaeda tulla, et koos lastega veeta paar tundi. Selle aja jooksul sai meisterdada vineerist ratastel hobust, joonistada, naelu toksida, kääridega lõigata, voolida, voltida. Sellel päeval olid kõikide laste isad: Ander Sirp, vanaisa Aider Sirp, Hando Kuntro, Leivo Vutt, Andreas Lillemets, Kaspar Mattisen, vanaisa Kaido Karuks.

Suured tänud teile, mehed, et selle päeva meie laste jaoks eriliseks tegite!

Anu Kangur

Rakke lasteaed Leevike direktor

 

 

Endise Simuna kihelkonna koolide solistide võistlus

Salla koolis toimus 11. novembril rahvarohke üritus, kus võistlesid omavahel 26 toredat ja rõõmsameelset laululast Rakke, Lahu, Simuna, Laekvere, Muuga ja Salla koolist. Üritusele lisas elevust muusik Karl Madise osalemine žürii koosseisus, kuhu kuulusid veel Väike-Maarja muusikaõpetaja Ly Ipsberg, Laekvere Rahva Maja juhataja Õilme Lainesaar ja kauaaegne Rakke koorilaulja Imbi Altermann. Lauljad olid kõik väga tublid, kuid toome siinkohal välja vanuseklasside parimad:

1.-3. klass: 1. Anett Barabaš - Lahu Algkool (juhendaja õpetaja Anne Pindre), 2. Laas Hendrik Lumberg - Rakke Gümnaasium (juhendaja õpetaja Rene Põllumaa), 3. Martin Lepp - Laekvere Põhikool (juhendaja õpetaja Eve Kuusk)

4.-6. klass: 1. Andris Pent - Simuna Kool (juhendaja õpetaja Angela Raik), 2. Anna-Liisa Nurm - Laekvere Põhikool (juhendaja õpetaja Eve Kuusk), 3. Kristella Luht - Simuna Kool (juhendaja õpetaja Angela Raik)

7.-9. klass: 1. Mariann Põldra - Simuna Kool (juhendaja õpetaja Angela Raik), 2. Richard Sepajõe - Laekvere Põhikool (juhendaja õpetaja Eve Kuusk), 3. Gabriela Klooster - Salla Põhikool (juhendaja õpetaja Eve Põldmaa)

10.-12. klass: 1. Kristiina Pällo - Rakke Gümnaasium (juhendaja õpetaja Leelo Ambos).

Suur tänu lauljatele ja nende juhendajatele!

Triinu Pohlak

Salla Põhikooli õpetaja

 

 

Spordiaasta 2011

Detsember on kokkuvõtete tegemise aeg, nii ka spordis. Mööduv aasta oli Rakke valla sportlastele taaskord väga edukas. Maailmameistrivõistlustel 5. ja 45. koht, Euroopa meistrivõistlustel 12. koht, 8 medalit Eesti meistrivõistlustelt, Eesti karikavõistluste 1. koht, Eesti maastikusõidu reitingu võit klubide arvestuses, Estonian Cup naiskondlik võit ja meeskondlik 6. koht - need on tähtsamad tulemused. Neile lisandub palju õnnestumisi väiksematel võistlustel nii kodumaal kui ka välismaal. Suuremate spordivõistluste korraldamine õnnestus ning laabus tänavu ladusalt. Lisaks traditsiooniks saanud rattamaratonile oli au korraldada riigi meistrivõistlusi olümpiakrossis. Suursündmuseks oli kindlasti uue kaasaegse spordisaali valmimine. Korvpallurid rassivad maakondlikus liigas koguni kahe võistkonnaga. Treeningtingimuste paranemisele lisaks on ka kõigil võimalik Rakke võistkondadele kodumängudel vahetult kaasa elada. Väärt tulemusi on andnud ka renoveeritud ja uuenenud sisustusega jõusaal. On, mille üle rõõmustada!

Alati ei ole spordis oluline medalite arv või ükskõik millise hinnaga poodiumile jõudmine. Oluline on ka see, kuidas me väljendame oma pühendumust, tööd, tänu, armastust ja väärtustame oma kodukohta.

Tänan kõiki spordiürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel kaasa aidanud inimesi!

Tänan ka kõiki ettevõtteid/asutusi, kes meie spordiüritusi ja sportlasi on jõudumööda toetanud!

 

Mine tasa ja süüta küünal uues aastas.

Mine tasa ja usu, et tulevad päevad täis päikest ja õnne,

et mured jäävad maha möödunud aastate minevikku.

Ees seisab sirge ja tasane tee.

Mine tasa ja looda, et homne päev on tänasest parem…

 

JÕULURÕÕMU JA HEADE SOOVIDE TÄITUMIST UUEL AASTAL!

Spordiklubi Rakke ja Enno Eilo

 

 

Viies mees maailmas…

Janar Rückenberg

Tõepoolest, uskumatu, kuid tõsi - käesoleval 2011. aastal 19.-20. novembril Tallinnas toimunud klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustel õnnestus mul võidelda ennast finaali ja saavutada väga korralikus konkurentsis 5. koht. Kuna üritusest võttis osa 35 riiki kokku 120 sportlasega, oli kahtlemata tegemist väga kõrgetasemelise suurvõistlusega. Enda esinemisega olen kindlasti rahul, väga rahul, ei oleks julgenud midagi sellesarnast kunagi loota. Samas, ei eita, et juba finaalis olles, toetudes võistlust saalist näinud koondise peatreeneri Indrek Otsuse ja Ott Kiivika kommentaaridele, julgesin vahetult enne tulemuste välja kuulutamist isegi kõrgemaid kohti eeldada. Peatreener oli rahul ja kohad 1.-6. olid tegelikult esinemise järgi kõik väga võrdsed ning reaalselt avatud kõikidele võistlejatele. See ei olnudki vale emotsioon, kuna hiljem isegi pilte analüüsides on raske öelda, miks teise, kolmanda või neljanda koha mees siis ikka paremad olid. Fakt on see, et sellel alal on hinnangute andmine väga subjektiivne ja tase oli tõesti väga võrdne. Aga, läks kuidas läks, olen rahul ja oskan olla tänulik. Olen Kõige Vägevamalt alati enne võistlusi palunud mitte seda, et ma kindlasti võidaksin või saaksin “selle” ja “selle” koha, vaid just õiglast hinnangut ja tasu tehtud tööle ning nähtud vaevale. Järelikult oli sel korral vaevale vastav 5. koht ja ma respekteerin seda. Lähenen oma platseerumisele pigem nii, et mitte lihtsalt 5. koht, vaid, et tervelt 18 mehe hulgast vaid 4 jäid minu ette, mina suutsin olla ja olin parem tervelt kolmeteistkümnest mehest üle maailma. Lihtne Eesti poiss, Rakke alevikust, suure osa karjäärist suhteliselt kasinates tingimustes treenides oli parem 13-st maailmatasemel kulturistist. Minu kategoorias oli 18 meest (kõige suurem kategooria üldse), minu ette esimeseks sai 2010. a maailmameister Jerzy Pisulski (Poola) ja 2011. a Euroopa meister Mateusz Kolkowski (Poola) kolmas koht. Mind võitis punktide järgi kindlalt Türgi mees Ersin Adakli, kes sai teise koha ja minu ette neljandaks jäi väga napilt (nii punktide kui visuaalse pildi järgi) aserbaidžaan Andrey Lopushanskiy. Neljast eespool olevast mehest üks oli maailmameister ja teine Euroopa meister ja kui keegi ütleb, et võistlus või kategooria olid kerged, amatööridele, siis vaikigu nüüd ja igavesti. Minu selja taha, 11. kohale jäi venelane, 2008. a maailmameister Roman Plachinta. Kokkuvõttes õnnestus edestada selliste riikide meistreid, nagu Horvaatia, Saksamaa, Soome, Iraan, Venemaa, Serbia, Jordaania, Kreeka, Kanada ja Ukraina.

Mida tähendab kulturismitreening ja valmistumine suurvõistluseks…

Mis seal salata, meelakkumine see just ei ole. Analüüsides viimase kümne nädala treeningustatistikat, siis tulemuseks on keskmiselt 12 trenni nädalas, 6 aeroobset treeningut ja 6 jõusaali treeningut nädalas. Kõige rohkem oli nädalas 14 trenni, mis teeb keskmiselt juba 2 korralikku treeningut päevas. Nii see reaalselt oligi, tihtipeale tegin hommikul enne tunde esimese trenni ja õhtul teise treeningu. Valmistumine sügishooajal kestis 140 päeva, alustasin 4. juulil ja see kestis 20. novembrini. Kokku kaotasin 7,25 kg, mis esmapilgul polegi teab mis palju, ent arvestades seda, et mul ei olnud seda rasva eriti ka valmistumise algul, oli minu jaoks ka see 7 kg korralik vaev. Kindlasti ei saa märkimata jätta, et eelnevalt mainitud suuremahuline treening tuli teostada sisuliselt näljatingimustes ja treeningud on mul alati olnud kõike muud kui naljategemine. Raskusi tuleb üritada säilitada ka energiadefitsiidi tingimustes, kuid katsu sa midagi rasket tõsta või proovi sa pingutada oma heade päevade tasemel, kui kõht on 24/7 tühi. Kergemad ei ole ka rasva põletavad aeroobsed treeningud, mis vältasid keskmiselt 45-60 minutit päevas. Harulduseks ei olnud ka kahetunnised trennid. Kui külarahvas on näinud mind koolimaja staadionil kõndimas, siis olengi olnud tegemas oma aeroobset treeningut, mis tavaliselt 7,5-10 km pikk. Meie staadionil tähendab see 30-40 ringi.

Viimased poolteist kuud enne võistlusi praktiliselt öösiti enam ei magagi. Lihtsalt nälg ei lase magada. Lisaks sellele on närvisüsteem ja organism treeningutest meeletus kurnatuses ja ületreeningus. Keha on 7 päeva nädalas valus, kurnatud, energiast tühi ja jõuetu. Kui diivanile istun või voodis pikutan, siis ülestõusmine ja “käigu sisse saamine” sellises seisundis nõuab omajagu eneseületamist.

Kui teid huvitab, mis ma dieedi ajal söön, siis minu menüü tuumiku moodustasid sel valmistumisel kapsas (nii toorelt kui hautatult), kaerahelbed, teraleib, kodujuust, kohupiim ja hapukoor. Kodujuustu ja kohupiima sõin ära 140 päevaga täpselt 126 kg.

Olen alati öelnud, et raskelt treenivad paljude spordialade esindajad, kuid praktiliselt keegi ei pea seda tegema energiadefitsiidis ja näljatingimustes. Paraku on see rasvadest vabanemise ja võistlusvormi saavutamise hind. Kulturism on selles osas üks karmimaid distsipliine üldse.

Kindlasti muutis sügishooaja topelt kurnavaks ka see, et võistlesin ka kevadel ning ka siis kestis valmistumine samuti 4,5 kuud. Suvel oli poolteist kuud pausi ja 4. juulil, keset tõsist grillihooaega tuli taas režiimile minna. Seega, kokkuvõttes olen selle aasta 12-st kuust olnud 9 kuud dieedil, pühendunult treeninud ja valmistunud.

Käesolev aasta on kahtlusteta minu karjääri edukaim aasta, periood, mis väärib minu tulevases raamatus kindlasti omaette peatükki. Minu selle aasta tipphetked on: Eesti absoluutne karikavõitja 2011 kulturismis, Eesti meister klassikalises kulturismis pikkusekategoorias +180 cm, parim klassikaline kulturist 2011, Eesti meistrivõistluste absoluutne 2. koht, klassikalise kulturismi maailmameistrivõistluste finalist ja 5. koht.

Tulevikuplaanid…

Esiteks, pere - tahan näha, kuidas mu lapsed kasvavad. Mul on aastane tütar, kelle kasvuprotsessist ma polegi suurt osa saanud, kuna selle aasta kaheteistkümnest kuust olen dieedil olnud 9 kuud. Mängud, kilkamised ja issi “oppad”, need kõik jäävad selles valmistumise agoonias kuidagi tagasihoidlikuks ja puudulikuks. Dieedi lõpuots on nii raske, et ma ei suuda suurt millestki vaimustuda. Samuti tahab aega ja tegelemist minu 8 aastane poeg Hoss, kes pikkisilmi juba kuid ootab, et issi oleks taas normaalne, et võiks koos trenni minna, koos korvpalli mängida jne.

Plaanis on veidi kulturismist puhata…3 aastat plaanin praeguse seisuga. Vaim vajab puhkust. Ma ei ole sellist tüüpi kulturist, kes suudaks igal aastal kaks hooaega ja maksimaalse vormiga paugutada. Kuna olen kõikesööja ja toit on minu jaoks tähtis, siis teravat vormi nõudvad dieedid vajavad erilist keskendumist. Pealegi, kui ma midagi teen, siis tahan teha seda korralikult. Vaim vajab kosutust, keha samuti. Poolpiduse vaimuga ja läbimõtlemata psühholoogilise ettevalmistuseta ei ole võimalik teha selliseid vorme, mis tippvõistlustelt medaleid teenivad.

Kolmandaks, rahaliselt on võistlusteks valmistumine äärmiselt kulukas. Kui te küsite, et kas sellega teenib ka midagi või mis on auhinnaks jne, siis peate pettuma. Sellega ei teeni mitte sentigi, otse vastupidi, pean jõhkralt peale maksma, et sellisel tasemel tegutseda saaksin. Auhindadeks on lihtsalt karikas, diplom ja tiitel, mille välja võistled, kui võistled. Maksab saavutatud koht või tiitel ja selle peale käib kogu “mäng”. Kodujuustud, kohupiimad ja kanafileed, need ei ole mitte odav lõbu. Seepärast olengi mõelnud, et saaks mõnelt piimatootjalt nii sponsorluse käigus valmistumise ajal kohupiima paki kasvõi poole hinnaga, oleks juba kõva abi.

Järgmise aasta suureks plaaniks on aasta lõpuks anda välja oma raamat. On millest kirjutada, treeningualaseid teadmisi ja kogemusi, aga ka praktikat on kogununed omajagu, miks mitte seda kaante vahele kokku koguda. Usun, et see ka õnnestub, kuna suur osa materjalist on kokku kogunemas ja töötan selle kallal innukalt. Raamat saab ülesehituselt olema kaheosaline. Esimeses pooles on väike ülevaade minu enda 17 aasta treeningtegemistest, dieedi, trenni ja üldse erinevate eluliste valdkondadega seonduvatest mõtetest ja mõtisklustest. See ei saa olema ainult kuiv ja spetsiifiline trennijutt. Teises osas käsitlen põhjalikult jõutreeningust tulenevat mõju ja seda määratlevaid parameetreid. Ühendan kaasaegsed teadusuuringud ja praktika, millest tulenevalt annan nii mõneski olulises valdkonnas resoluutsed seisukohad ja soovitused praktikasse rakendamiseks. Põhjalikumalt käsitlen optimaalset treeningsagedust, puhkeintervalle, treeningu intensiivsust ja koormuse mahtu.

Suured tänud eelkõige oma perele, kes pidi mind sel raskel perioodil kannatama, suured tänud vend Silvarile, kellega koos me terve selle aasta läbi tegime, suur aitäh vanematele ja kindlasti kõikidele, kes mulle pöialt hoidsid ja minu tegemistele kaasa elasid!

Samuti ei saa ma tänamata jätta vallavanemat Andrus Bloki ja Enno Eilot, tänu kellele meie jõusaal on oma sisustuse osas teinud VÄGA suure sammu edasi paremuse poole!

 

 

Noorte ja juuniorde Eesti meistrivõistlused jõutõstmises 2011

Janar Rückenberg

Pühapäeval, 27. novembril 2011. aastal toimusid Tartu Ülikooli spordihoones noorte ja juunioride Eesti meistrivõistlused jõutõstmises. Võisteldi kolmel alal - kükk, surumine lamades ja jõutõmme. Sellel võistlusel osales edukalt ka meie kooli 12. klassi noormees Rauno Kõlu. Raunol õnnestus tulla oma kategoorias (6 noort meest) 2. kohale. Absoluutarvestuses, kus konkureeris ühtekokku 24 sportlast, saavutas Rauno samuti 2. koha. See on kahtlemata hinnatav, kuna võistlejate nimistu oli tõepoolest pikk. Rauno tulemused olid järgmised: kükk 215 kg, surumine lamades 137,5 kg ja jõutõmme maast 207,5 kg (uus isiklik rekord). Olgu lisatud, et meistritiitlist jäi puudu vaid 2.5 kg. See puudujääk ei tulenenud mitte sellest, et Raunol oleks ramm otsa lõppenud, vaid pigem sellest, et Rauno peamisel konkurendil oli “taganttulija” eelis. Jõutõstmise võistlustel annavad sportlased vahetult enne võistlust üles, milliseid raskusi nad soovivad konkreetsel tõstel alistada. Jooksvalt võistluse käigus on võistlejatel teatud aja jooksul õigus eelnevalt ülesantud soovitavat katse raskust ka muuta. Kui kaks meest on väga võrdse tasemega, siis eelis on kindlasti sellel, kes saab oma katsele minna viimasena. Rauno lõpptulemuse otsustas kindlasti jõutõmme. Meie mees pani kangile 207,5 kg ja arvasime, et sellest piisab võiduks, kuid peakonkurent tõmbas viimasena Rauno järel ja pani kangile täpselt nii palju rohkem, kui oli vaja, et Raunot lüüa (222,5 kg). Oli alust arvata, et see tõste ei tule ära ja võit tuleb koju, kuid palju oli mängus ja meie peakonkurent siiski alistas selle, ka tema jaoks suhteliselt suure raskuse. Vahe jäigi 2,5 kg, Rauno kogusumma 560 kg, esikohal 562,5 kg. Ise arvan, et Raunol oli sees ka 212,5 kg, millest oleks suure tõenäosusega võinud ka võiduks piisata, kuid tegemist ongi omamoodi taktikamänguga, kus kõiki nüansse alati ette ei olegi võimalik arvata.

Usun siiralt, et see on alles algus Rauno sportlike saavutuste jadas. Mehel on potentsiaali ja kindlasti kuuleme temast veel nii mõndagi!

 

 

Korvpallist

Heino Tasa, korvpallitreener

Oktoobri 29. päeval toimus Rakkes huvitav turniir, kus meeskond koosnes kahest nais- ja kolmest meesmängijast. Kohale tulid Kehra, Simuna „Artiston“, Rakke mehed ja Rakke noortekoondise I ja II võistkond. Kui algul arvasime, et sellest tuleb rohkem nagu pereüritus, siis mängud näitasid teist pilti. Mängiti kaks poolaega 10 minutit ja kella kaheteistkümne ajal alanud turniir lõppes õhtul kell kuus, siis oli võitja selgunud. Uus spordihoone on lisanud indu nii noortele kui meestele, turniirivõit suudeti koju jätta.

I koht Rakke noortekoondis I, II koht Simuna „Artiston“,III koht Rakke mehed, IV koht Rakke noortekoondis II, V koht Kehra.

Võitjameeskonnas mängisid Liis Riis, Ellen Põldmaa, Raigo Birnbaum, Ergo Sildmets, Mart Hahndorf, Sander Kahm, Sander Sepa. Kolmanda koha saanud Rakke meeste võistkonnnas mängisid Joel Potman, Marko Kabral, Alan Kask, Frank Jüris ja kaks kena daami. Neljanda koha välja võidelnud Rakke noortekoondise II võistkonnas mängisid Hendrik Tamp, Kaarel Gull, Mikk Altermann ja kaks kena daami. Kahepunktilised kaotused Simunale ja Rakke meestele võtsid noortelt teise koha. Kõik võistkonnad jäid rahule hea korvpalliturniiriga ja järgmised etapid toimuvad Simunas ja Kehras.

Novembri algul algasid Lääne-Virumaa karikamängud korvpallis. Loosiõnn naeratas Rakke noortekoondisele ja me saime kohe teise vooru, seal saime vastaseks SK Aaspere ja 6. nov. toimus Rakkes esimene mäng. Algkoosseis - kapten Sildmets, Hahndorf, Birnbaum, Kahm, Sepa - olid igati väärilised vastased Aaspere meeskonnale. Jõuline mäng ja lauavõitlus, see võttis natukene aega, et sellega kohaneda, veerand vastastele 15:7. Teine veerand näitas, kui võitluslik on noortekoondis, võitsime veerandi 22:14 ja poolaeg viigis 29:29. Kolmas veerand otsustas, kus noored võitlesid iga palli pärast ja võit meile 28:16. Raske mäng kestis lõpuni, aga võit jäeti koju 72:63. Kui skoori tegid Hahndorf 21 p, Sildmets 15 p, Birnbaum 14 p, siis lauapallid võitlesid meeskonnale Sepa, Tamp, vastastelt kolm söötu lõikas Kahm, pluss edukas kiirrünnak. Seda kordasid Altermann ja Gull. Kogu meeskond võitles lõpuni.

12. nov. kordusmäng Haljalas, püüame anda endast parima. Meie avarale valgele kodusaalile jääb see kaugelt alla. Vahelduvas edus kulgenud poolaja võidame meie 29:28. Visked ei läinud teisel poolajal ja vigadega langesime välja, seega võit 78:63 Aasperele ja nemad jätkavad võitlust karikale.

Oleme seadnud Rakke noortekoondisega endale eesmärgi jõuda Lääne-Virumaa MV II liigast esimesse liigasse. See pole üldse kerge, sest kevadel peame me olema esimene või teine, kuna kaks paremat saavad edasi.

Rakveres „Tarvase“ esindushallis mängisime BC„Tarvas“ II noortega. Mäng toimus 8. nov. kell 20.15. Nõu ja jõuga tuli meile appi vallavanem Andrus Blok. Kapten Ergo Sildmets ei saanud linnast tulla seoses õpingutega.

Mäng oli tuline, pressing pandi meile peale algusest lõpuni. Hahndorf, Kahm, Birnbaum, Sepa, Tamp hoidsid esimese veerandi seisu tasakaalus ja poolaja võitsime 27:26. Teisel poolajal tulid punktid raskelt, aga meie edu suurenes, võitsime kolmanda veerandi 19:9. „Tarvase“ noored oli visad, aga jäid meile alla. Mängu võitsime 62:49. Skoori tegid Birnbaum 17 p, Sepa 15 p, Hahndorf 14 p, Altermann 11 p. Lauavõitluses olid võimsad Kahm, Kabral, Tamp ja Gull. Keskväljakul oli pinge suur, aga me olime paremad.

13. novembril kohtusime Rakkes endise kõrgliiga meeskonna Tamsalu Los Torosega. Loobumisvõite tohib hooajal anda ühe, aga neil tuli kaks ja nii nad kukkusid II liigasse. Häälestasime mänguks hästi ja kogu meeskond oli kohal. Vastased olid pikad, tugevad, kiired  vahetasid sageli. Meil oli samuti „pikk pink“, aga lasin poistel käe soojaks saada ja hoidsin algul vahetustega tagasi, veerandi võitsime 23:19. Võitlus käis igal tasandil, poolaeg jäi viiki 35:35. Võitlesime kõik ja tabasime hästi, 27:11 kolmas veerand meile. Sander Kahm võitles meile kolm lahtist palli põrandalt tagasi, Sildmets, Hahndorf ja Birnbaum tegid neist 3 p kaugvisked. Sepal ja Tambil oli lauas raske, sest vastane oli pikem ja kaalukam. Altermann, Kabral, Gull pressisid vastast kõvasti ja tasuks oli punktid kiirrünnakust ja vabavisetest. Hea koostöö kogu meeskonna poolt ja piisav edu andis võimaluse mängida kogu koosseisul. Võitsime mängu 88:69, aplaus meeskonnale, sest võitsime ikkagi Lääne-Virumaa MV medaliomanikke!

Pühapäeval, 27. novembril kell 14.00 võtsime Rakkes vastu ABB Kunda meeskonna. See meeskond on vana tegija, hästi kokkumänginud meeskond. Algrivistus Sildmets, Hahndorf, Kahm, Sepa, Birnbaum alustasid rahulikus rütmis ja korve tuli vaheldumisi. Meie noored on isegi pikemad, aga see on petlik, sest vastas on võrkpallureid ka, seda näitas mäng, veerandi võitsime 16:14. Kohal olid meil kõik 12 mängijat, seega tuli panna tempo peale. Võimsalt ründasid Sildmets, Birnbaum, Kabral. Vastaselt pallid lõikasid Kahm, Hahndorf, Gull, Altermann ja poolaja võitsime 39:30. Sepa ja Tamp võitlesid lauapallid meile. Kolmas veerand, tempo oli kiire ja tegime ise lihtsaid sööduvigu. Kabrali kaks kolmest andsid meile hea mängukindluse ja Altermanni kiired läbimurded tõid võidu meile 25:19. Sepa, Tamp, Sildmets tõid neljandal veerandil vajalikud punktid kohe. Rõuk ja Kukk tegid kaitses head tööd ning sundisid vastast eksima, sööt Gullile ja 3 punkti meile. Tugev tunne oli, kui kõik 12 meest kohal, võit meile 84:64. Kodukandirahvas ja vallavanem Andrus Blok ei olnud kadedad aplausiga. Oleme liidrid oma Lääne- Virumaa MV II liigas ja 10. detsembril mängime Simunas.

Mängime noorusele omaselt tempokalt ja võitluslikult, võidud annavad meile innustust. Noormehed ei hoia oma emotsioone tagasi, kiidavad ja tunnustavad üksteist - hakkab tekkima juba meeskond! Ootame detsembris treener Üllar Kerdet endale appi, meest, kes 40 aastat on õpetanud noori ja juhendanud Eesti koondist. Meie treenime aga edasi ja parandame oma „iluvigu“, sest tahame Rakke rahvale tuua rõõmu läbi korvpalli.

 

Head vana aasta lõppu ja töökat õnnerikast uut aastat vallarahvale!

Rakke korvpalli noortekoondis

 

 

Meeldiv korvpalli laupäev Rakkes

Peep Kask

rakkelasest kehrakas

29. oktoobril toimus Rakke Gümnaasiumi uues võimlas üks igati tore sportlik päev - Segavõistkondade sõpruskohtumised korvpallis. Kokku osales 5 võistkonda – Rakkest 3, Simunast ja Kehrast 1, seega  pallipõrgatajaid oli kokku üle 30-ne. Kiidusõnad on ära teeninud ka tublid pealtvaatajad, kes tunnustasid ilusaid sooritusi kõva aplausi ning rõõmu hüüetega. Eriti suured tänusõnad lähevad Kaire Põldmaale, keda võiks nimetada selle ürituse emaks, tänu temale see korvpallipäev  toimuma saigi. Tänud ka Rakke gümnaasiumile, kes võimaldas meil mängida nende uues, uhkes võimlas ja muidugi ka kõigile teistele asja osalistele suured tänud. Selge on juba see, et seda laadi üritus toimub käesoleval hooajal veel vähemalt kahel korral, talvel Kehras ning kevadel Simunas. Loodetavasti jääb see pikemaks traditsiooniks, sest  mõelgem sellepeale, et see on ka võimalus tutvustada oma kodukanti. Kuna spordipäev oli pikk, siis praegu jõudsime näha vaid ilusaid parke Rakkes ning maitsta oivalist šnitslit Tikkri Pubis.  Enamus kehrakaid olid esimest korda Rakkes ning neile jättis see koht väga hea mulje, kuhu võiks kindlasti veel tulla.

Lõpetuseks: alati ei olegi tähtis võit või mõni särav auhind – kui me saame ilusal laupäevasel päeval kokku üle kolmekümne poisi/tüdruku, mehe/naise, kes kõik tulevad hea tahte ja rõõmsa meelega sportima, siis nii me süstime spordipisiku sisse ka meie järeltulevatele põlvedele. Kui me ise ei ole oma lastele eeskujuks, kes siis veel peaks olema?

 

 

Külaskäik Euroopa kultuuripealinna Tallinna

Aime Kinnep

Sõidu peaeesmärgiks oli külastada XV Mardilaata Saku Suurhallis. Mardilaat on Eesti suurim käsitöö ja rahvusliku elulaadi esitlus. Käsitööaasta 2011 aasta teemaks oli ehe ehe. Kaasatud olid koolid, muuseumid, seltsid ning üksiküritajad. Laadal esitleti ja müüdi Eesti parimat käsitööd. Olid meistrikojad nii gurmaanidele, harrastajatele kui ka lastele. Esitleti uusi raamatuid, rahvuslikku muusikat ja pakuti head eestimaist toitu. Seekordne laat oli telgi võrra suurem. Selles telgis olid külalisteks pea nelikümmend käsitöömeistrit Lätist, Leedust, Hollandist, Soomest, Gruusiast, Pihkvast, Udmurtiast ja mitmetest teistest Euroopa riikidest. Laadalistel oli suurepärane võimalus imetleda ja enesele osta ehedat käsitööd, mis valminud Virust Võruni ja Kihnust Tartuni. Sai maitsta, tingida ja osta Pärnumaa Tamme talu ürdisegusid, Lääne-Virumaa meesegusid, üle Eestimaa küpsetatud leiba, südamaalt toodud suitsusinki ja sõira, rannikualade ning Peipsi järve kala, Võhu veini, Saaremaal valmistatud kadakasiirupit ja mida kõike veel. Ajakirjanduses ära toodud Mardilaada võrdlus käsitööliste laulupeoga pidas paika: tants ja laul vaheldusid kangaspuude kõlksumise ja sepahaamrite kolksumisega.

Seejärel suundusime Eesti Vabaõhumuuseumi. Kuigi muuseumis on talvehooaeg, võisime muuseumi pargis jalutades tutvuda 18.-20. sajandi maa-arhitektuuriga. Selles kompleksis on nagu ühes õiges külas olema peab: kõrts, kabel, kool, veski, taluhooned ja käsitööpood. Kolu kõrtsis saime sooja lõuna. Kõrtsi talli all võis vaadata Kadi Karine fotonäitust “Maastik mäletab”. Väiksematele lastele pakkus lõbu vähevankriga, suurematele hobusega sõita.

Viimasena külastasime Tallinna loomaaeda. Kitslaste arvuka kogukonna kõrval nautisid sügist hülged ja jääkarud, aga ka lõvid ning tiiger. Jahedus ei olnud peletanud siseruumidesse veel mitte kõiki soojamaa-asukaid. Ringi jalutasid flamingod, pelikanid ja mustluiged. Suurt naudingut pakkus troopikamajade elanike tegevuse jälgimine. Kõige rohkem aega veedeti “surikaadirahva”, agaamide, konnade, nastiklaste ja telerit jälgivate ahvide puuride juures. Mööda kotkaste ja kakkude “alleed“ siirduti hüvastijätuks loomaaia vapiloomade ilveste juurde.

Rahulolevatena jõuti tagasi Rakke Valla Hariduse Seltsi ja Muuga Maanaiste Seltsi Eha rahva ühiselt sõidult.

 

 

November - talvekuu

Maie Ots

Kuidas kohaneda jälle pööripäevani pimeneva ajaga? Oluline on, et sügisene hall masendus meeleolu häirima ei jääks. Siin on tähtis oma aktiivsus ja ettevõtlikkus. Ilmatujudele vaatamata tuleb sundida end kodust välja minema. Kui vähegi tervis lubab, siis teha jalutuskäik metsaäärsel heinamaal, minna laulu- või tantsuharjutusele, võtta osa käsitööringist, külastada raamatukogu. Pikapeale muutuvad need meeldivateks kohustusteks ning masendusele ongi kompromiss leitud. Hea näide selle kohta on sombusel sügispäeval haridusseltsi poolt organiseeritud huvisõit pealinna koos Muuga rahvaga. Tulemusega võib igati rahule jääda.

18. novembril kohtus „Hõbeniidu“ pere Koeru „Kanarbiku“ rahvaga ja kokku said hakkajad isetegijad. Seekord kehastasid nad laulvaid-tantsivaid kadrisid-martisid. Löödi tantsu rahvaviiside järgi ning vihuti ka „two-stepi“ ja kasatšokki. Vahepeal olime ka Becky ja Tom Sawyeri kihluse tunnistajateks. Vahva oli tantsu keerutada, kõik koos ühises ringis. Hea maitses kringel ja kuum tee.

Jääme ootama järgmist kohtumist Koerus. Nii et, tee ükskõik mida, peaasi, et tulemusega rahule jääd.

 

 

Rakke kogudus jagas toiduabi

Merike Õun ja Katrin Lumberg, toiduabi jagamise korraldajad

Pühapäeval, 20. novembril tõid külalised Soomest Rakke kogudusse mitukümmend kasti toiduabi, mis sisaldas ka palju kiiresti riknevaid tooteid nagu saiad, leivad, puuviljad, kurgid, tomatid jms. Pühapäeva õhtul pärast jumalateenistust toiduabi sorteerimisel aitasid kõik kohalolnud koguduse liikmed. Pühapäeva hilisõhtul hõikasime toiduabi jagamise välja koguduse Facebooki lehel ning esmaspäeva hommikul levitasime infot abivajajatele valla sotsiaaltöötaja ning teiste abivalmis inimeste kaudu. Esmaspäeva, 21. novembri pealelõunal kella kahest kuueni jagasime tasuta toiduabi koguduse korteris Oru tänaval. Jagamise käigus märkisime jõudumööda abisaajad ka üles, et ise ülevaadet saada ning abi saatjatele tagasisidet anda.

Kahe päevaga jõudis toiduabi 40 pereni, sh 30 peret väljastpoolt kogudust. Abisaajate hulgas oli vähemalt 25 lastega peret, sh vähemalt 15 suurt peret. Suurteks peredeks lugesime need, kes ütlesid peres olevat 3-5 last või 5-6 pereliiget või määratlesid end kui “suur pere” või “paljulapseline pere”. Arvestades abisaajate perede suurust ja laste arvu, jõudis toiduabi perede kaudu rohkem kui 60 lapseni. Abisaajate hulgas oli ka umbes 10 pensionäri, 5 töötut ja vähemalt 7 üksikvanemaga peret.

Tänud abi toojatele, sorteerijatele ja info levitajatele!

 

 

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

Karin Volmer, Statistikaamet

Juba vähem kui kuu aja pärast, 31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.

„Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte,“ rääkis Rakvere ringkonnajuht Kristiina Saar.

Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessori Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut – juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. „Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast. Need on minu arvates igati ilusad mõtted, mis sobivad ka tänasesse päeva,“ rääkis Ene-Margit Tiit. „Kasutagem siis seda võimalust, mis meil on ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised me tegelikult oleme.“

Vastused ainult statistika tegemiseks

Ringkonnajuht Kristiina Saar teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. „Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järele hakkab eri piirkondades vajadus tekkima,“ tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loendus on meile kõigile vajalik.

Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat. „Rahvaloendusel esitatud andmetest kellelegi mingeid õiguslikke tagajärgi küll kindlasti ei tule,“ ütles Saar. „Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed.“

Ankeetide küsimused ei ole rasked, küll aga võivad mõned küsimused vajada ettevalmistamist või dokumentidest järele vaatamist. Nii küsitakse näiteks eluruumi kasuliku pinna suurust ja ehitusaastat ning isikuankeedis vastaja sünnikohta asula täpsusega ehk tema ema elukohta (mitte haigla asukohta) vastaja sünnihetkel. Täpseid andmeid vajatakse ka vastaja põhitöö asukoha ja tööülesannete kohta. Kui leibkonnale kuulub mõni aastaringseks elamiseks sobiv eluruum mujal Eestis, mis loenduse perioodil on tühi, täidetakse intervjuu käigus ka selle eluruumi ankeet.

Esimest korda saab e-loendada

Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata hoopis internetis,“ rääkis ringkonnajuht Kristiina Saar. „Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette, arvuti taga istudes,“ selgitas Saar.

Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil klienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18.

Kui on tahtmine osaleda e-loendusel, aga kodus puudub arvuti või jääb oskustest napiks, on jaanuarikuu teatud päevadel võimalik seda teha ka kohalikus raamatukogus või avalikus internetipunktis, kus inimesi abistab REL 2011 selle piirkonna juht. Kuna ühe leibkonna ankeetide täitmiseks kulub orienteeruvalt 40 minutit, oleks hea eelnevalt registreeruda. Infot selle kohta saab jaanuarikuu alguses kohaliku omavalitsuse sekretärilt või REL 2011 ringkonnajuhilt.

Tuleb ka rahvaloendaja

Kes e-loendusel osaleda ei soovi või ei jõua, võib oodata hoopis rahvaloendaja külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles ringkonnajuht.

Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi inimestelt nende sissetulekut.

„Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teiste uuringutega seotud Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida igalt külaliselt, kes end küsitleja või loendajana esitleb, töötõendit, millel kindlasti peab olema pilt,“ soovitas Rakvere ringkonnajuht Kristiina Saar.

Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil www.REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkastidesse ka loendust tutvustavad voldikud.

Rahva ja eluruumide loendus 2011

·        31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga

·        E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012

·        Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012

·        Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.

·        Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

·        Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

 

 

 

Halva nähtavuse korral või pimedal ajal liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või kasutama valgusallikat

Kui senikehtinud nõue kohustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes (tingimused, mis vastasid enamjaolt maantee liikluskeskkonnale), siis uus liiklusseadus näeb ette pimedal ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust. Seega, helkurit tuleb pimedal ajal kanda ka asulas.

Jalakäijahelkur on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt isikukaitsevahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardiga. Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356 (LS § 11 lg 4). Korralik helkur on hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30-40 m kauguselt. Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu. Halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15-20 meetrit, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida.

Kiirusel 90 km/h on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 meetrit. Märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Autojuhile jääb siis piisavalt aega, et reageerida ja mööduda helkurit kandvast jalakäijast ohutult.

Kuidas helkur kinnitada?

Helkureid on riietele püsivalt ja ajutiselt kinnitatavaid. Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, siis tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele.

Helkur peab jääma rippuma umbes põlve kõrgusele – samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled. Oluline on jälgida, et helkur jope või mantli ääre alt välja paistaks. Pimedas liikudes suurendab jalakäija ja jalgratturi märgatavust ka hele riietus.

Helkuri toime põhineb tema ehitusel: helkur peegeldab temas olevatele peegelpindadele langenud valguskiire tagasi valgusallika suunas. Kui helkuri pind on kraabitud või kulunud, tuleks helkur uue vastu vahetada, kuna tema valgustpeegeldav toime on märgatavalt väiksem kui tervel ja puhtal helkuril.

Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Põhivarustusena peavad igal jalgrattal olema kollased või valged helkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel (nt kodarahelkurid) ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites rattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Jalgratturil nagu ka pimedas autost väljunud juhil on enda nähtavaks tegemiseks soovitav kasutada helkurmaterjaliga varustatud ohutusriietust. Autojuhil nõutav ohutusvest peab vastama standardi CE EN471 2. klassi ohutusriietuse nõuetele.

 

 

Kultuurikeskus kutsub

Odav müük

teisipäeval, 10. jaanuaril kell 13.00 Leili Põlvast

 

Üritused

·      Reedel, 16. detsembril kell 15.00 Koduste laste jõulupidu, jõulunäidend, esineb laste lauluring. NB! Kes peole ei saa tulla, saab oma paki kätte valla kantseleist 23. detsembrini, info tel 3260870, 3260876

·      Pühapäeval, 18. detsembril kell 13.00 Eakate JÕULULÕUNA, jõulukontsert laululastelt. Oma tulekust ja transpordisoovist anna teada tel 3260870, 3260879, 55692792

·      Neljapäeval, 29. detsembril kell 20.00 AASTALÕPUPIDU, õhtujuht Margo Hussar, tantsuks ansambel "TAAS". Üllatused!! Lauad ettetellimisel - detsembris 6 € ja samal päeval 8 €. Info ja laudade broneerimine tel 3260879, 55692792

·      Aastal 2012, 1. jaanuaril kell 00.30 "Tantsuga uude aastasse!", tantsumuusikat ansamblilt "Meidon4" ja DJ Davey

 

 

Jõulurõõm on punajalgne

jõulurõõm on sajajalgne

igaühe juures käib

tipib maja õnne täis.

VALLIRA OÜ soovib kauneid jõule ja toredat aastavahetust Rein Keremile, Rakke Vallavalitsusele ja kõigile, kes on mind aidanud, et toimida! Tänan meeldiva koostöö eest ja uute kohtumisteni!

Valli Neidra

 

 

Aja rüppe kaovad aastate read,

need uued, mis tulevad,

toogu helget ja head!

 

Õnnitleme detsembrikuu juubilare

50. juubelil

AARE TRAKS

VALDEKO VAHERMETS

60. juubelil

IRJA SALUMETS

65. juubelil

KALJU TAMM

70. juubelil

ENNA EILO

ARVO KAASIK

75. juubelil

VIRVE SALU

80. juubelil

HILJA ADAMKA

 

Et päikesel te päevis poleks plekke,

et varjutust te öödes poleks kuul,

et iga teie tee viiks ülesmäkke

ja naeratus jääks püsima te suul.

Kallid Ele, Liivi ja Tiia,

südamlikud õnnesoovid!

Salla Mõisa Selts

 

Õnnitleme jaanuarikuu juubilare

50. juubelil

REET PEDO

55. juubelil

TAIMI TALPAS-TALTSEPP

JÜRI VÖÖRMANN

60. juubelil

ENNO LAHT

ANU LOKKE

LIISI SAARE

GUIDO TIRI

65. juubelil

AINO POOLMA

70. juubelil

VIIVE KASKEMA

VALTER TARASSOV

75. juubelil

LUDMILLA MADISON

ELVE-LILJA NÕMPERE

AITA RÕUK

85. juubelil

HUGO JAANSEN

100. juubelil

OSKAR LEPP

 

 

Maailmas palju sul tarvis

uut on ja imelist.

Maailmal väga on tarvis

last sinunimelist

 

Palju õnne

Liilja Taalkis ja Jaanus Pallo tütar ANETTE

Sigrit ja Marko Eliase poeg KARL-ERIKI sünni puhul

 

 

Las küünlavalgus mälestusi paitab

ja kaotusvalu leevendada aitab...

 

Mälestame

AGNES VILJAMAA 11.02.1926 - 05.11.2011

TIIT DEDE 05.06.1657 - 06.11.2011

ANTS RANNASTE 30.11.1951 - 22.11.2011

TIIT LIIVOJA 11.03.1952 - 08.12.2011

ANDRUS SEPP 06.07.1964 - 07.12.2011

 

 

Teenus

·      Swedbank Pangabuss 27. detsembril Rakke bussijaama juures 15.00-16.30

·      KADDAKA POOD E-R 10-17.30, L 9-14.00. 19.12.-23.12. toimub Kaddaka poes JÕULUNÄDAL. Iga päev on poes müügil midagi sellist, mida tavaliselt ei ole. Näiteks 19.12., kui sooritate ükskõik millise ostu, saate kohapeal maitsta tükikese torti või et 23.12. toimub JÕULULOOS - iga loos võidab! TULE VAATA, MIDA POOD PAKUB! KAUNIST JÕULUOOTUST KÕIGILE JA KOHTUMISENI! Info ja tellimine 5129164 või tule astu poest läbi!

·      Küttepuud Simunast! Mõõdud 30, 40 ja 50 cm. Okas-, sega- ja lehtpuu, märg või kuiv. Hinnad alates 29 €/rm. Info tel 5157741

 

Teated

·      1.-31. detsembrini 2011 ei toimu Rakke JÄÄTMEJAAMAS vastuvõttu  seoses töötaja puhkusega.

·      Väike-Maarja jäätmejaam võtab vastu ehitusjäätmeid ka Tamsalu, Rakke ja Laekvere valdadest. Väike-Maarja jäätmejaam, asukohaga Väike-Maarja alevik, Tehno 5 on avatud: N-R 15-19 ja L-P 10-17. Üldehitusjäätmete hind on 0,07 €/kg ja eterniit 0,10 €/kg. Üldehitusjäätmed: kipsipõhised ehitusmaterjalid, muu ehitus- ja lammutuspraht, kaablid, WC-potid, kraanikausid, põranda- ja seinakatted (nt linoleum, seinaplaadid jne). Eterniit: asbesti sisaldavad ehitusjäätmed.

·      Simuna kirikus

24. dets. kell 18.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus, laulab Rakke naiskoor

25. dets. kell 14.00 I Jõulupüha jumalateenistus

26. dets. kell 14.00 II Jõulupüha jumalateenistus

31. dets. kell 18.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus Lahkunute mälestamine

·      Väike-Maarja kirikus

24. dets. kell 16.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus, laulab koor Ago Tindi juhatamisel

25. dets. kell 12.00 I Jõulupüha jumalateenistus

26. dets. kell 12.00 II Jõulupüha jumalateenistus

31. dets. kell 16.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus. Lahkunute mälestamine

·      Rakke Hariduse Seltsi palve: Kas kellelgi on näidendi jaoks laenuks anda, muuseumile kinkida või soodsalt müüa vanaaegne puuvoodi ja riidekirst. Info tel 6661947, 53620455, e-post: aime.kinnep@mail.ee

Tänuavaldus

·      Suur-suur aitäh vannitoaremonttööde ning vaevanägemise eest abivalmitele ja töökatele Gennadi Augervaldile ja Ülo Tederile! Tänuga, Vaike Alatsei

 

 

Kõik kes soovivad ajalehes oma materjale lehes avaldada palun saata need iga kuu 25. kuupäevaks e-posti aadressile rakkekaja@gmail.com  või tuua valla kantseleisse.

 

Uue lehenumbrini

Teie Rakke Kaja

 
Simuna tee 10, Rakke 46301 Lääne-Virumaa tel. 3260870, faks 3260873, e-post vald@rakke.ee