Avaleht Vallavalitsus & volikogu Haridus Kultuur ja sport Sotsiaaltöö Kommunaalasutus Rakke Kaja Turism Rakke valla teabeportaal Lääne-Viru Arenduskeskus PAIK
 
2017
2016
2015
2014
2013
2012
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
2011
2010
2009
2008
2007
2006
2005
2004
rakke.ee/ Rakke Kaja/2012/Detsember 2012
Detsember 2012

RAKKE KAJA

Nr. 9 (204) detsember 2012

 

Iga pink räägib rohkem kui vaid üht lugu

Enamus meie seast teab Vahur Kersna juhitavat saadet pealkirjaga „Iga pink räägib loo“. Väga vähesed teavad aga seda, mis lugu jutustab Emumäe veerel asuv pink ning kui palju on selles olemuslikku, tähenduslikku ja mõtlemapanevat.

 

See pink meenutab hääbunud külasid, vajutades valutorkena meie südamele ja südametunnistusele ning meenutades, kui elujõulised on olnud kord sealse piirkonna külad – Tammiku, Imukvere, Mäiste, Olju, Mõisamaa, Koila, Käru, Kadiküla, Kaavere, Jäätma, Kitsemetsa, Lasinurme, Villakvere, Sootaga, Salla ja loomulikult Emumäe!

 

Eestlaste väljaränne, linnastumine ja külade väljasuremine paistab olevat Eestit iseloomustav trend. Küll aga mitte siis, kui on piisavalt neid, kes oma kodupaika hindavad, hoiavad ja selle eest võitlevad. Rakke valla kodanikud on selles osas nii suunanäitajaks kui ka eeskujuks. Aktiivsed külad, aktiivne seltsitegevus ja tublid sportlased näitavad sihikindlust, vankumatust ja seovad üksteise ja kodupaigaga rohkem ühte. Ka Rakke kooli remondi valmis saamine tõestab, et noori tuleb ja tahetakse hoida, püüdmaks tagada neile häid tingimusi nii õppetegevuseks kui ka sporditegemise võimalusteks. Rakke lubjatehase uue tootmisliini avamine ja suured investeeringud tõestavad samuti, et on, mida hoida, säilitada, väärtustada ja edasi arendada! Pikaaegne kogemus on omaette väärtus, mida ei saa niisama kõrvale heita ega maha jätta.

 

Niisamuti on tähelepanuväärsed Rakke valla 20. aasta juubel, Emumäe torni 15. sünnipäev ning kultuuriseltside puukujude allee avamine, mis samuti oma sõnumit kannavad kogukonna aktiivsusest, elujõulisusest ning tahtest oma kodupaika hoida!

 

Soovin teile jätkuvat sihikindlust, tahtejõudu ja innukust!

Rahulikku jõuluaega!

Lääne-Viru maavanem

Einar Vallbaum

 

 

Armas koduvalla rahvas

Jõulud on rahu, mõistmise ja andestamise aeg.

Jõuluaeg on ikka alati midagi enamat kui rõõm ja küünlavalgus. See on läheduse ja sõpruse tunne, mis muudab kogu aasta helgemaks. See on usk, et kõik hea saab otsast alata. See on rahu, mõistmise ja andestamise aeg. See on lootus, et meil kõigil läheb ikka paremini.

Olgem uhked oma valla üle ja teadkem, et üksnes meie võimuses on kõik veel paremaks muuta.

Kauneid jõule, meeldivat aastavahetust ning palju headust, rõõmu ja edu uuel aastal.

Andrus Blok

vallavanem

 

 

Rahulikku jõuluaega

 

Näed sa taevateel langevat tähte,

lausu kiiresti temale soov.

Selles soovis, kui mõtled vaid ühte,

siis see mõte on õnne sul toov.

Jõulutäht ülalt maa peale vaatab,

helgib heledalt tähtedevöös.

Lootuskiiri ta kõigile saadab,

selles oodatud soovide öös.

Häid pühi Salla kooli õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, teenindavale personalile ja tervele kogukonnale!

Edda Joost

Salla Põhikooli direktori kt

 

***   ***   ***

 

Süüta küünal, siis valgem on toas,

vaata leeki, see soojendab sind.

 

Imekaunist jõuluaega!

Seda kõike soovib teile, kallis koduvalla rahvas Salla Mõisa Selts

 

***   ***   ***

 

Pea ajalooks saab olevik,

taas heledam näib tulevik.

Uueks aastaks uusi mõtteid,

tegusid ja ettevõtteid!

Soovib Rakke Valla Hariduse Selts

 

***   ***   ***

 

Mis aeg see on,

kui memm teeb piparkooke

ja kuused muinasjutulised näivad?

Kui kõigil peas on mõni laul või looke

ja päkapikud akna taga käivad?

Jah need on jõulud-

rõõmust kinni hing

jah need on jõulud-

täis saab aastaring!

Jõulurahu kodudesse ja lustilist uut aastat!

Rene Põllumaa

Rakke Kultuurikeskuse juhataja

 

***   ***   ***

 

Saabub jõuluõhtu üks kord aastas

raugeb sadu, vaikib tuul.

Möödub kõik, mis hinge laastas,

küünlad süüdatakse puul.

Häid jõule ja õnnelikku uut aastat!

Rakke Gümnaasiumi pere

 

***   ***   ***

 

Südamlikku jõuluaega, meeleolukat aastavahetust ja uute lugemisteni 2013 aastal!

Annika Aasa

Rakke Kaja toimetaja

 

 

Vallavalitsuse istungil otsustati

15. novembril

·             Anda nõusolek Rakke aleviku Kingu tänava lõik 1 kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks ja määrata isikliku kasutusõiguse ala ning isikliku kasutusõiguse tingimused.

·             Nõustuda katastriüksuse jagamise ja koha-aadressi määramisega.

·             Kiita heaks taotlejate Dea Kinksu ja Vello Pohlaku esitatud aruanne kinnistul puurkaevu rajamise ja veetõsteseadme paigalduse kohta.

·             Moodustada riigihanke komisjon 2012-2013 talveperioodil Rakke valla teedel lumetõrjetööde hinnapakkujate pakkumuste hindamiseks ning Ao kalmistu kabeli I etapi ehituse omanikujärelevalve pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja pakkumuste hindamiseks.

·             Määrata Nordkalk AS-le projekteerimistingimused kompressorihoone laienduse projekti koostamiseks.

·             Väljastada ehitusluba Nordkalk AS-le kaevu, käimla, lao täielikuks lammutamiseks ja lammutusjäätmete käitlemiseks ning ehitusluba Elektrilevi OÜ-le elektri maakaabelliini, alla 1kV jaotusvõrgu elektri õhuliini ehitamiseks Rakke alevikus.

·             Väljastada kasutusluba Arvo Niinepile ja Vello Pohlakule puurkaevu kasutuselevõtuks.

·             Lõpetada eelmiste üürnikega Rakke valla omandis oleva kahetoalise keskküttega korteri (Metsa 1-10) ja kolmetoalise keskküttega korteri (Tähe 2-23) üürileping ning sõlmida uute üürnikega lepingud kuni 31. detsembrini 2013.

21. novembril

·             Määrata ja maksta toimetulekutoetust novembrikuus 10 isikule kogusummas 1050.25 €.

·             Maksta sünnipäevatoetust 30.- € viiele juubilarile.

·             Maksta hooldajatoetust kaheksale isikule.

·             Määrata kahele isikule hooldaja ja hooldajatoetus.

·             Arvata välja Tammiku AHK-st kolm isikut.

·             Anda nõusolek Rakke aleviku keskväljaku ja F.R.Faehlmanni tee 18 kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks ja määrata isikliku kasutusõiguse ala ning isikliku kasutusõiguse tingimused.

·             Kinnitada Nõmmküla külas asuva Metsavahe tee katastriüksuse piirid, maa maksustamishind, koha-aadress ja sihtotstarbeks transpordimaa.

·             Nõustuda Piibe kinnistu jagamisega ja koha-aadressi määramisega.

·             Kinnitada talihooldustööde tegijad.

·             Anda üürile Rakke valla omandis olev kahetoaline ahiküttega korter (Faehlmanni 25a-2).

·             Väljastada kasutusluba Elektrilevi OÜ-le reoveepumpla liitumiseks Kaste tänava kõrval, elektri maakaabelliini kasutuselevõtuks, alla 1kV õhukaabelliini ning reoveepumpla liitumiseks F.R.Faehlmanni tee 48A ja Ülesoo tänava vahel, alla 1 kV õhukaabelliini kasutuselevõtuks.

·             Anda EMPOWER AS-le projekteerimistingimused Orunurme talu hoiukuuri elektrivõrguga liitumise projekti koostamiseks.

·             Väljastada ehitusluba Nordkalk AS-le kompressorihoone laienduse ehitamiseks.

·             Moodustada komisjon Ao kalmistu kabeli I etapi ehituse omanikujärelevalve pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ja pakkumuste hindamiseks koosseisus: Andrus Blok – vallavanem, Guido Kraav – abivallavanem, Piret Lükk – maanõunik ning kinnitada edukaks madalaima hinnaga pakkumuse teinud M.P.Tootmine OÜ.

·             Eraldada Rakke valla eelarve reservfondist 8780.- € (turismile 867.- €, tänavavalgustusele 4113.- €, vallavalitsusele 2400.- € ja kalmistule 1400.- €).

·             Anda nõusolek Rakke Kultuurikeskusele jõululaada korraldamiseks 8. detsembril 2012.

·             Volitada Larissa Ote esindama Rakke valda kõikidel kohtuprotsessidel, mis on seotud üüri- ja kommunaalteenuste võla sissenõudmisega.

·             Kinnitada Rakke valla munitsipaalkoolides õpilaskoha tegevuskulude arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta 2013. eelarveaastaks ja Rakke lasteaed Leevike majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta 2013. aastal aastakuluna 3669.36 € ja 305.78 € kuus.

·             Eelnõud vallavolikogule

- Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa taotlusele Tammiku II uuringuruumis.

- Rakke valla 2012. a eelarve I lisaeelarve vastuvõtmine.

- Rakke valla 2013. a eelarve I lugemine.

- Tammiku AHK kohamaksumuse kinnitamine.

- Rakke lasteaias Leevike käivate laste lastevanemate poolt tasutava osa suuruse kinnitamine lapse kohta kuus.

- Rakke valla koolides koolilõuna ja lasteaias toidupäeva maksumuse kinnitamine.

·             Info

- Ao II paisule kalapääsu rajamise ehitusprojekti kooskõlastamine.

- Vallavanem andis ülevaate ehitusprojektist ja vallavalitsus nõustus kooskõlastusega.

 

 

Vallavolikogus otsustati

29. novembril

·             Võtta vastu Rakke valla 2012. aasta eelarve I lisaeelarve.

·             Nõustuda AS Eesti Teed geoloogilise uuringu loa taotlusega Tammiku II uuringuruumis, mis paikneb Väike-Tammiku külas Mäepõllu katastriüksusel.

·             Lähetada vallavanem Andrus Blok Soome koolitusele teemal „Avaliku sektori roll ettevõtluskeskkonna arendamisel“.

·             Kinnitada Tammiku Avahooldekeskuse ülalpidamiskulude ja kohamaksumuse suuruseks 2013. aastast 440.- € kuus.

·             Kinnitada alates 1. jaanuarist 2013 Rakke lasteaias Leevike käivate laste lastevanemate poolt tasutava muude kulude osa suuruseks 10.- € lapse kohta kuus.

·             Kinnitada alates 1. jaanuarist 2013 koolilõuna maksumuseks Rakke valla koolides 1.10 € söömas käiva õpilase kohta päevas ja toidupäeva maksumuseks Rakke lasteaias Leevike 1.72 € söömas käiva lapse kohta päevas (hommikusöök 0.46 €, lõuna 0.80 € ja oode 0.46 €).

·             Esitati Rakke valla 2013. a eelarve eelnõu koos seletuskirjaga.

Puudusid Edgar Blok, Kati Kirsipuu, Lembitu Kanarbik ja Guido Ploompuu

 

 

Talihooldetööd 2012-2013 talveperioodil

Rakke valla teede ja tänavate ning Rakke aleviku kõnniteede ja platside talihooldetööde tegijad ning nende kontaktid, kuhu saab teada anda tee olukorrast ja lume lükkamise vajadusest:

·             Rakvere-Vägeva maanteest lääne pool (Koeru pool) asuvatel valla teedel, välja arvatud Edru küla teed - OÜ KETTEK (Toomas Karu 50 38 830 või 56 42 028).

·             Rakke aleviku kõnniteedel ja platsidel– PRIITEL OÜ (Priit Kõlu 51 57 345).

·             Rakke aleviku tänavatel, Edru, Kamariku, Lammasküla teedel ning Suure-Rakke külas Müürsepa, Marki ja Müüri teel ning Simuna tee 10 töökodade vastas asuval Lammasküla teel - FIE Kalev Prinken (esindaja lumelükkaja Rein Jaansen 50 61 319 või Kalev Prinken 53 451 649).

·             Rakvere-Vägeva maanteest ida pool (Simuna pool) asuvatel valla teedel, välja arvatud Edru, Kamariku ja Lammasküla teedel ning Suur-Rakke külas Müürsepa, Marki ja Müüri teel ning Simuna tee 10 töökodade vastas asuval Lammasküla teel) - Isotalo OÜ (Jüri Kirss 53 363 813, mittevastamisel Antti Isotalo 52 78 804).

Rakke Vallavalitsuse kontaktisikuks on Guido Kraav 52 18 401.

 

 

Meeldetuletus kommunaalteenuste maksete viivisest

Kommunaalmaksete tasumise tähtaeg on iga kuu 25. kuupäev. Teenuse tarbijatega sõlmitud lepingute alusel on Rakke Valla Kommunaalasutusel õigus nõuda viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest vee makse osas 0,2 % ja soojusenergia makse osas 0,5 % tasumata summast. Seni on klientidele vastu tuldud ning viiviseid on arvestatud vaid juhul, kui võlgnevuse sissenõudmist on teostatud kohtu kaudu.

Alates 1. jaanuarist 2013 rakendatakse viivisenõuet kõigile maksetähtaega ületanutele (kehtiva seadusandluse alusel ka tagasiulatuvalt), kes ei ole arve kuupäevast 30 päeva jooksul võlga tasunud. Erandina võidakse viivise rakendamist pikendada, kui võlgnevuse osas on saadud Kommunaalasutusega kirjalikult kokkuleppele. Kokkuleppe õigeaegsel tasumisel viivist ei rakendata.

Rakke Valla Kommunaalasutus

 

 

Reaal- ja loodusainete nädal Rakke Gümnaasiumis novembrikuu viimasel nädalal

Igasügisene reaal- ja loodusainete nädal oli sellelgi õppeaastal sündmusterohke. Esmaspäeval selgitati iga klassi parim loogikaülesannete lahendaja. Nendeks olid:

5. klass – Pille-Triin Tiik, 6. klass – Merit Birnbaum, 7. klass – Toomas Pruul, 8. klass – Dmitri Mussijenko, 9. klass – Kärol Vettik, 10. klass – Mariliis Kütt, 11. klass – Aksel Ossi Gull, 12. klass – Keijo Tomiste.

Teisipäeval toimus SUDOKUde lahendamise võistlus, kus kõik soovijad said oma nupukuse proovile panna. Võisteldi kahes vanuseklassis 5.-8. klass ja 9.-12. klass. Samas oli paar soovijat ka 3. klassist, kes samuti osalesid võistlusel. Tulemused olid järgmised:

Nooremate seas: 1. koht – Merit Birnbaum, 2. koht – Õnne-Liisi Viidas, 3. koht – Lele-Riin Salus ja eriauninna sai 3. klassi õpilane Raili Urva, kes jäi napilt maha kolmandast kohast, samas võistles endast hulga vanematega.

Vanemate õpilaste seas: 1. koht – Mariliis Kütt, 2. koht – Kauri Riivik, 3. koht – Kärol Vettik.

Kolmapäeval said VI kuni XII klassid omavahel rinda pista keemia ja füüsika katsete tegemisel. Igal klassil tuli viie minuti jooksul esitada põnevaid eelnevalt ettevalmistatud katseid, et nendega nii publiku kui žürii südant võita. Kõige põnevam ja kärarikkam oli XI klassi demonstratsioon naatriumi reageerimisest veega. Sellega pälvisid nad ka konkursi esimese koha. Teise koha said IX klassi tüdrukud sidrunipatarei ideega ja tubli kolmanda koha võtsid kõige nooremad – kuuendikud. Nende repertuaar oli ka kõige laiem – näidati, kuidas valmistatakse lima, kuidas sooda ja äädikas omavahel reageerivad ja kuidas bambustikk läbi õhupalli torgata nii, et viimane ei lõhkeks.

Taoline üritus oli koolis esmakordselt. Õpilastele teadusprojektid meeldisid ning järgmisel korral lubati välja tulla veelgi efektsemate katsetega.

Uudne ja väga huvitav oli ka „Meelte viktoriin“, kus iga klassi esindas kolmeliikmeline võistkond. Testima pidi oma võistkonna kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja nägemismeelt ning tasakaalu. Tulemused said järgmised:

Nooremas vanuseastmes: 1. koht – 6. klass, 2. koht – 5. klass, 3. koht – 2. klass.

Vanemas vanuseastmes läks esikoht jagamisele 9. ja 10. klassi vahel, kolmandaks tuli 11. klassi võistkond.

Animatsioonitöötuba arvutiklassis oli plaanitud, ettevalmistatud ja külalised kutsutud reedeks. Kahjuks takistas seda läbi viia elektrikatkestus. Uus toimumisaeg on 1. veebruaril. Loodan väga, et õpilased saavad siis huvitava kogemuse võrra rikkamaks.

Tegime ka kokkuvõtted eelmisel veerandil toimunud loodusfotode konkursist. Kõik pildid on üleval kooli kodulehel, kus huvilised neid vaadata saavad. Kõige populaarsemaks osutus Mairis Õispuu foto „Hirmunud siilike“, teise koha saavutas Joonas Tiho „Päikseloojang 1“ ja kolmanda koha Katri-Miili Järvesaare „Mõnus päike“.

Lootustandev loodusfoto (kunstiõpetaja valik): „Tume vikerkaar“ - kõige lahedam kompositsioon - Kärol Vettik. „Mustad lambad“ - lihtne ja rõõmus, lambad on ka sellisel ilusal mäel rõõmsad - Katre Pohlak. „Mõnus päike“ - huvitav "päikeseauk", värsked värvid – Katri-Miili Järvesaar. „Arooniapõõsas“ - põhjamaiselt karged värvid - Hanna-Liina Kirsipuu.

Iga õpilane pidi oma saadetud fotodele ka allkirjad panema. Kõige lahedamad pildiallkirjad mõtles välja Siim Vunder (Ööelu algab, Komeet heinapõllul, Heinarull päikest võtmas, Vesine elu).

Suured tänud osalenud õpilastele ja kõikidele kolleegidele mõistva suhtumise eest terve nädala jooksul! Eriti suur aitäh Malle Mattisenile, Mariliis Võsule, Maarika Taukulile ja Reet Paele!

Uute mõõduvõtmisteni juba järgmisel õppeaastal!

Raili Veelmaa

Rakke Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

 

 

Eakatele väärikas elu!

Nii kõlas Rakke valla robotiringi võistkonna hüüdlause 1. detsembril Tartu AHHAAs peetud robotivõistlustel. Tegemist oli FLL (FIRST LEGO Lague) Lõuna-Eesti poolfinaaliga, kus osales 25 võistkonda, nende hulgas ka 3 Läti võistkonda.

Mis on eakatel tegemist robotitega? Igal aastal on rahvusvahelisel LEGO robotivõistlusel oma teema ja selle hooaja teema on „Senior Solutions“ ehk „Lahendused eakatele“.

Võistlus koosneb mitmest etapist. Kõige pinget pakkuvam on kindlasti robotimäng. Legoklotsidest robotitele on võistlusmatile üles seatud 14 ülesannet, mis sel hooajal kõik seotud vanurite abistamisega. Näiteks: puutöö (robot toob baasi katkise tooli, mille võistkonna liikmed ära parandavad ja seejärel viib robot selle laua alla tagasi), pliit (robot „lülitab välja“ sisse unustatud pliidiplaadid), rohupudelid (robot peab värvi järgi leidma õige rohupudeli ning selle baasi tooma), teenistusloomad (robot suunab baasi koera, kellel hammaste vahel telefon) jne. Iga võistkond võib valida oma hulga ülesandeid, mida 2 minuti ja 30 sekundi jooksul lahendada. Võimalus antakse kolmeks mänguks ja loeb parim tulemus.

Kui robotimäng käib kindlatele punktidele, siis ülejäänud kolm ala on juba keerulisemad hinnata. Nendeks aladeks on: teadusprojekti koostamine ning esitlus, robotidisain ning meeskonnatöö ja põhiväärtused.

Teadusprojekti jaoks pidid meeskonnad rääkima eakate inimestega (vanus 60+) ning uurima, mis on nende probleemid. Meeskonnal tuleb valida välja vähemalt üks probleem ning leiutada sellele innovaatiline lahendus. Meie meeskond leiutas asjade otsimise puldi. Huvitavateks ja kasulikeks leiutisteks olid veel ravimikapp võimalusega kiireks videokõneks arstile, haige vanuri voodist püsti aitamise seadeldis ning rääkivad ja laulvad püksid, mis peletavad vanuri üksildust, tuletavad talle meelde vajalikke asju ning abistavad ka kõndimisel.

Robotidisaini voorus hindavad kohtunikud roboti väljanägemist ning funktsionaalsust, kontrollivad programmeerimiskoodi ning võimaldavad meeskonnale prooviaja võistlusväljakul, mis on andurite kalibreerimiseks hädavajalik.

Lisaks liiguvad kohtunikud pidevalt võistlejate hulgas ringi ning jälgivad meeskondade üldist ülalpidamist. Kuidas sujub omavaheline koostöö, kas ollakse sõbralikud ja koostöövalmid nii oma meeskonnas kui ka konkurentidega, kas sõlmitakse kokkuleppeid ja kuidas neid täidetakse.

FLL-i põhiväärtuste hüüdlauseid on 8. Neist olulisemad oleks: „Me oleme meeskond“, „Me õpime üheskoos“ ja „Meil on lõbus“. Viimase neist täitis meie meeskond 100% ning tõi koju põhiväärtuste I kohta tähistava karika. Lisaks valiti Rakke meeskond nende 13 poolfinaali meeskonna hulka, kes jätkavad kevadel võistlemist finaalturniiril.

Leelo Ambos

 

 

November noortekeskuses

Käes on juba jõulukuu, aga novembris oli noortekeskuses mitu huvitavat ettevõtmist.

7. novembril kogunesid siidimaalihuvilised ning taas valmisid värvikirevad ja omanäolised sallid. 9. novembril pidasid poisid maha korraliku piljarditurniiri, kus esikoht selgus alles viimases mängus ja teisest neljanda kohani oli kõigil võrdne punktide arv ning otsustavaks said omavahelised mängud.

I koht Madis Kukk, II koht Andre Arula, III koht Toomas Sillamaa, 4. koht Kevin Mäeots, 5. koht Elger Truu, 6. koht Dmitri Mussijenko.

16. novembril toimus mäluralli, sel korral olid parimad: I koht Madis Kukk, Artur Gull, II koht Mart-Sander Peetso, Andre Arula, III koht Kärol Vettik, Kadri Lebedev.

23. novembril lauldi karaoket. Getlyni ja Aurelia julgustamisel ei tahtnud väiksemate laulud lõppeda, ka suured poisid said võimaluse ning laulsid vahvasti.

Detsembrikuus on meil noortekeskuses praktikal Tallinna Ülikooli noorsootöö tudeng Minna Sillamaa ja usun, et tänu sellele on jõulukuu veelgi toredam. Meie jõulupidu toimub 28. detsembril algusega kell 17.00. Loodan, et saame esinemisküpseks väikese näidendi, mille õppimist juba alustasime.

Soovin kõigile ilusat rahulikku jõulukuud ja palju õnne, rõõmu ning edukaid ettevõtmisi uuel aastal!

Taimi Talpas-Taltsepp

noortekeskuse juhataja

 

JÕULUKINK

Ellen Niit

 

„Vana-vanamemm, mina ei tea,

mida sina jõuludeks tahad.”

„Parim kink on, kui lapsed on head

ja kogemata vaid pahad.”

„Vana-vanamemm, aga veel?

Mida mina siis sinule kingiks?”

„Oleks hea, kui sa jõuludeks jõululund

meile taeva-laost välja tingiks.”

„Vana-vanamemm, aga näe,

mul on raha ka, läheksin ostma…”

„Osta lootust, et jõulukellade hääl

lapsepõlvest me tuppa jääks kostma.”

 

 

Isa, oled kallis mulle

Nagu me teame, on novembrikuu teisel pühapäeval kõikide isade ja vanaisade pidupäev.

Just sellel nädalal kutsus Kustavi isa Hando Kuntro Pääsude rühma lapsed Emumäele, sest valmis olid saanud toredad ja vahvad kännukujud.

Lapsed olid mitu päeva põnevil ja ootasid Emumäele minekut. Sõit algas pärast hommikusööki, tubased tegevused jäid tahaplaanile.

Kolmapäeva hommik tervitas meid tõelise sügisilmaga. Algul tundus, et oodatud sõit vist peab ära jääma. Kuid vihmasadu lakkas ja isegi päike piilus pilveservast välja.

Emumäel ootas Kustavi isa, kes meid rõõmsalt tervitas. Ees ootas tutvumine põnevate ja vahvate puukujudega. Iga kuju kohta oli midagi huvitavat tema tekkeloost rääkida. Vaadates neid vahvaid kujusid, saab tõdeda, et kõike seda suudavad teostada ikka väga andekad ja loovad inimesed.

Julgetel ei jäänud ka vaatetornis käimata, kõige vapramad tõusid päris torni tippu.

Päev Emumäel meeldis lastele väga. Igaüks sai oma muljeid lasteaias teistega jagada.

Pääsude rühm tänab Kustavi isa, kes nii toreda hommikupooliku pakkus ja oma teadmisi ning tegemisi meiega jagas.

Mare Harend

Pääsude rühma õpetaja

 

 

Poiste nädal Lepatriinude rühmas

Ilusal päiksepaistelisel ja sügiseselt jahedal hommikul olid Lepatriinu rühma lapsed oodatud Mirteli koju. Kuna tulemas oli isadepäev ja lasteaias oli poiste nädal, siis olimegi oodatud koos Mirteli isaga tegutsema. Isa Olav oli ette valmistanud meile huvitava töö, nimelt lapsed valmistasid talveks lindude söögimaju.

Põnev oli käes hoida päris tööriistu - saagi, haamrit ja isegi akutrelli, millega sai teha puu sisse auke. Haamriga kopsitud, saega saetud, trelliga augud valmis, toodi meile Mirteli ema Katrini poolt valmistatud kuum tee termostega lauale. Soe tee ja küpsised olid kosutavad. Nüüd võis teha tutvust Mirteli mängumaaga. Põnev oli trepist üles minna lastetuppa. kus olid laud ja toolid ning vaade kõrgelt üle õue. Kuna bussini oli veel aega, kutsus isa Olav meid rippkiigega kiikuma. Lapsed võtsid kohe järjekorda ja sõidule. Üks poiss, oodates oma järjekorda, teatas: „Ma kardan, aga ma tahan ikkagi sõita“. Kui sõit tehtud, hüüdis ta :“Küll oli tore!“ Nägu naerul, ruttas ta  jooksujalu avastama uusi atraktsioone.

Täname südamest Mirteli ema ja isa Lepatriinude rühma lapsi võõrustamast!

 

Kuna Lepatriinude rühmas on põhiliselt poisid, siis mõtlesin, et lastel on huvitav tutvust teha ka mehisemate ametitega. Idee peas ja onu Elendiga kokku lepitud, läksimegi mõni päev hiljem lastega autoremonditöökotta. Põnev oli juba lastele teatamine, kuhu me läheme. Mikk rääkis kohe teistele lastele, et tema teab, kus töötab onu Elend. Ta oli alles hiljuti koos isaga seal käinud. Helkurvestid selga ja teele.

Lapsed olid ootusärevad juba siis, kui onu Elend meile vastu tuli. Instruktsioonid  jagatud, suundusime kohe töökotta ja meile näidati, kuidas vahetatakse rehve. Masin pandi mürinaga tööle ja naksti oli rehv velje pealt maas. Järgmisena näitas meistrimees Elend, kuidas pannakse naelu talvekummidele sisse. Iga kord kui uus masin tööle pandi, kostis laste suust: “Vau!“.

Järgmisena kutsus ta meid „karu kõhu alla vaatama“ (auto alla) ja kui olid julge, võisid ka auto alt läbi käia. Kõik lapsed nägid, mis seal huvitavat oli. Mõned lapsed teadsid isegi, mis „karu suus” (auto kapoti all) on. Vaatamist oli ka seintel, kus oli igasuguseid tööriistu ja need olid korralikult reas. Üks poiss küsis: „Miks nii palju ja nii sirges reas?“ Onu Elendil oli sellele vastus olemas: „Et leiaksin kohe üles, mida vaja ning tean alati, kus see asub.“ Neid mikse jätkus ikka veel ja veel. Lõpuks küsis onu Elend: „Kelleks teie tahate saada?“ Kõikide laste suust tuli üksmeelne vastus: „Autoparandajaks“.

Õuel käisime väikeses bussis, mis oli nagu kodu. Seal sees oli pliit, magamisasemed, külmkapp ja isegi dušinurk. Põnev oli, et sai ise bussis olla ja kõike oma käega katsuda.

Tagasiteel lasteaeda kohtasime veel tee ääres mõnusalt tervitavaid pikki hundinuiasid, talveunne jäävaid nohisevaid pokusid ja oh üllatust! isegi valgeid pajutudusid, mis olid justkui aastaajad segi ajanud.

Eemalt uudistasime, kuidas kopp kaevas maa sisse kraavi ning kui osavasti ta seda tegi, sest kraavi põhjas nägime päris suuri torusid. Kopp tundus meile nagu mänguasi, aga tegi suurte inimeste tööd, sest autokast sai peagi  mulda täis.

Mõni päev hiljem aga tuli lastele suur meisterdamistuhin peale, mõni poiss meisterdas endale võidusõiduauto, mõni lihtsalt ratta, ja mis kõige lahedam oli - need isegi sõitsid.

Eha Sindonen

Rakke lasteaed Leevike õpetaja

 

 

Korvpallist

Haljalas toimus 2. novembril mäng SK Aasperega. Sinna sõit oli täielik katastroof - lumesadu, lörts, vihm, tuul, nähtavus ainult 15 m. Meid aitas välja bussijuhina vallavanem Andrus Blok, kes on endine meistersportlane autospordis. Häälestasime ennast mänguks hästi. Algviisik - Hahndorf, Sildmets, Värs, Sepa, Altermann - alustasid mängu võimsalt ja jõuliselt, 3. minutiks juhtisime 10:2. Võitlust oli palju ja vigu jätkus mõlemale poolele, võitsime veerandi 18:5. Teine veerand ja vastased olid võrdsed. Vahelduva eduga mängus võitsime poolaja 29:18. Teisel poolajal surusime vastast kaitsesse, aga ise tabasime hästi. Alvar Värs ja Sander Sepa hoidsid lauapallid meie jaoks ja skoori tegid mõlemad. Sildmetsa stabiilsus oli tasemel, tabas igalt positsioonilt. Võitsime kolmanda veerandi 23:14 ja juhtisime 52:32. Viimasel veerandil tegid head kaitset Tamp ja Lebedev. Hahndorf jagas meeskonnale kavalaid sööte ja tabas ise hästi. Võitsime neljanda veerandi 25:4 ja kogu mängu 77:36.

Skoori tegid Sildmets 25 p, Värs 16 p, Sepa 14 p, Hahndorf 11 p, Altermann 9 p.

Neljapäeval, 15. novembril mängisime Kundas sealse meeskonnaga. Bussiroolis jälle Andrus Blok. Meie algviisik - kapten Hahndorf, Kahm, Sepa, Värs, Viermann - alustasid keskendunult ja võituslikult. Kuuendal minutil juhtisime juba 16:7. Lauavõitlus oli võimas ja see kuulus kohalikele. Mängu alguses kaks tabavat kolmest visanud Hahndorf andis kindluse kogu meekonnale. Viermann, Värs, Kahm, Tamp, Altermann olid leidlikud ja osavad, võitsime veerandi 26:9. Pressing oli meie poolt võimas, vastane eksis sageli söötudega, kiirrünnakutest saime ilusaid korve. Teisel veerandil jätkasime tempokalt ja võituslikult ja poolaja võitsime meie 43:25. Rakke meekonna endine kapten Eino Tälli ja Andrus Blok tänasid meeskonda ilusa mängu eest. Lauavõitluses ja söödutäpsuses tuleb parem olla. Meie tsentritel Sepal ja Värsil oli raske, kuid võimsad ääremängijad Viermann, Kahm, Altermann väsitasid vastaste tsentreid kõvasti. Blok ja Gull võitlesid kaitses tugevasti ja tõid meeskonnale tagasi nii mõnegi raske palli. Mihkel Gulli poolt paar kiirrünnakut ja tabav kolmene parandasid meie seisu märgatavalt. Võitsime kolmanda veerandi 55:39. Neljandal veerandil panime pöördeid juurde. Värs oli juba lauas peremees, Sepa toetas teda igati. Blok tegi igati häid katteid ja Hahndrof tabas igalt poolt ja võitsime mängu 78:52. Skoori tegid Hahndorf 31 p, Värs 13 p, Gull 10 p, Altermann 7 p, Viermann 6 p ja Kahm 6 p.

Kindlad võidud SK Aaspere üle 77:36 ja Kunda üle 78:52 näitasid, et meeskondade taseme vahe on olemas. Reedel, 23. novembril mängisime kodus Rakkes Tapa Kirde KR sõdurpoistega. Rakke meeskond - kapten Hahndorf, Viermann, Värs, Sildmets, Kahm - astusid südikalt vastastele vastu. Pressing oli mõlema meeskonna poolt, ainult vastane tabas paremini. Meie viskasime lähedalt mööda, see andis vastastele julgust. Mängitud oli 6 minutit, seisuga 14:3 oli Tapa ees. Proovisime mees-meest, proovisime maa-ala kaitset, vastane oli ees 22:6, veerand neile. Tempo oli kiire ja vastane julge ning meie tabasime vabaviskeid kaheksast kaks. Tapa võitis poolaja 38:17. Rahulik arutelu vaheajal, häälestamine ja analüüs pidi tooma muutust. Kolmandal veerandil olid juba „mänguohjad“ meie käes.

Võitsime veerandi 12:10. Neljandal veerandil Hahndorfilt kohe kaks tabavat kolme punkti viset. Värs võitles lauas võimsalt ja tõi meile neli punkti järjest. Kahmilt rahulik kahe punkti vise. Sildmets tegi kaks tabavat kahe punkti viset pluss tabav kolme punkti vise. Vastane tabas ka vahepeal paar kahe punkti viset. Hahndorfi kaks tabavat kolmest panid saali rõkkama, seis oli ainult 55:59 vastastele.

Pall oli meie käes, kuid Altermann tegi palli kandmise, praaki tuli mõlemalt poolt. Värs sai oma viienda vea, hetk hiljem Hahndorfile viies viga. Märkus varumeeste pingilt kohtunike aadressil ja me saime ebasportliku vea. Seekord oli vastane parem 63:55. Oleme praegu neljandal kohal, kuid eesmärk on meil kõrge, olla kevadel finaalis. Jääb veel esimeses ringis kaks mängu Tamsalu ja Simunaga.

Heino Tasa, korvpallitreener

 

 

LOOTUSRIKAST JA TÖÖKAT UUT AASTAT RAKKE VALLA RAHVALE!

Korvpallimeeskond RAKKE

 

 

Õnnitlus meistersportlasele

Märkamatult on möödunud aeg ja palli taga ajanud poistekambast on sirgunud mehed. Õhtupoolik oma hea naabri Heino Tasaga kohvilaua taga tuletab meelde ühe Rakke mehe sporditeed. See töö ja tarkus, mis me Rakkest saime, sellega läksimegi maailma. Oma vanemate vendade Ago ja Ennu eeskujul läks ka Heino Tallinna õppima 1969. aastal, asudes paralleelselt õppima suusatamist. Juba 1970. aasta jaanuaris esindas ta Eesti koondist Balti matšil, saavutades seal kolmanda koha 10 km distantsil.

Jaanuari lõpus 1970 võitis ta oma esimese medali ja kohe esikoha üle-Venemaalistel võistlustel Karjala-Soomes Petrozavodskis 3x10 km teatesõidus. Veebruaris võitis ta 10 km ja 4x5 km teatesõidu vabariiklikul ametikoolide spartakiaadil. Veebruaris võitis ta Tallinna noorte meistrivõistlustel kaks hõbemedalit 10 km ja 7 km. Aprilli lõpus Vilniuses Balti matšil kergejõustikus võitis 1500 m jooksu ja 400 m oli kolmas.

Suvel aktiivne töö ja treening, nii laoti aluspõhi järgmiseks hooajaks. Kolme aasta jooksul võitis ta vabariiklikelt spartakiaadidelt 9 meistritiitlit, 2 teist kohta ja 4 kolmandat kohta. Iga-aastastel suvistel Eesti koondise katsevõistlustel Kääriku mägedes (praegused suvised Eesti meistrivõistlused) võitis nii juunioridest kui ka meestest ja tuli 19-aastaselt Eesti meistriks. Sõjaväeteenistus möödus Eestis piirivalves ja spordiroodus.

Head tulemused spordis ja ta kutsuti pärast sõjaväge Eesti siseministeeriumi spordikoondisesse. Seal sporti tehes võitis ta kahel korral meeskonnaga NSVL karika suusatamises, individuaalselt võitis 15 km teise koha, 30 km kolmanda koha ja teatesõitudes kaks pronksmedalit. Eesti meistrivõistlustelt võitis ta 5 hõbemedalit ja 3 pronksmedalit.

On tulnud Eesti karikavõitjaks, kaks korda teiseks ja ühe korra kolmandaks. Tallinna meistriks on ta tulnud 30 km suusatamises.

Lääne-Virumaa MV suusatamises on ta tulnud 15 km võitjaks ja 20 km teiseks. Kergejõustikus Lääne-Virumaa meistriks ja karikavõitjaks 800 m, 1500 m, 3000 m ja 5000 m krossijooksus. Huvitavaid lugusid ja seiklusi on Heinol palju olnud, üks nendest - sõites öise Pihkva rongiga Võrusse laagrisse, ärkas mees alles Pihkvas üles. Teine huvitav seik oli, kui Heino vanem vend Enn treenis mind jaanuari koolivaheajal Rakkes, kui õppisin Tihemetsa tehnikumis. Üllatusena võitsin Tihemetsa meistritiitli, keegi ei uskunud, aga meistrimedal anti mulle ikka kätte. Ilusaid spordielamusi on olnud nii korvpallis kui ka jalgpallis. Soovin Heinole sünnipäevaks õnne ja tugevat tervist!

Naabrimees Anatoli

 

 

SPORT

Jalgratas

Kuigi Spordiklubi Rakke jalgratturid pidasid viimased võistlused juba septembri lõpus ja oktoobri alguses, siis kokkuvõtete tegemine ja uue hooaja plaanide arutelu toimus novembri alguses. Selleks kogunesid ratturid laupäevaseks pärastlõunaks Ebavere Tervisekeskusesse. Hooaja kokkuvõtete tegemised on olnud alati veidi erinevad. Tänavu mõtlesime pigem järgmisele hooajale ja pidulikkus oli asendatud sportliku poolega. Üritus algas teatevõistlusega, millel erinevad võistlusalad kerge jalgrattamaiguga. Võistlusrada koosnes umbes 150-meetrisest ringist ja iga võistkonnaliige pidi läbima erineva ülesandega ühe ringi. Suurt elevust tekitas spetsiaalne ratas, mille juhtraua pööramisel esiratas pöördus vastassuunas. Sellise ratta käekõrval lükkamine oli paras katsumus. Veel olid ringi läbimisel ülesanneteks rattakummiga täpsusvisked, kõige kergema ülekandega rattal sõit, peale jooksu apelsini söömine ja spordijoogi joomine ning ratas käekõrval jooksmine. Võistlustulle asus neli viieliikmelist võistkonda ja konkurentsitult kiiremat aega näitas peamiselt U23 noormeestest koostatud võistkond: Taavi Veelmaa, Rainer Neidra, Mikk Altermann, Ivar Vaab, Sander Eilo ja Raimo Kivioja. Nende võistkonna aeg 6.57,2 oli ülivõimas. Teise koha saavutasid mehed seeniorid 9.49,4. Kolmas koht kuulus noorte võistkonnale ja neljanda kohaga pidi leppima naiste võistkond. Peale teatevõistlust sai kohe kuuma sauna, et sügisene rõskus nahavahele ei poeks. Kõva leilitamise järel heitsime pilgu lõppenud hooaja saavutustele ja kordaminekutele ja seda peatudes igal ratturil eraldi. Järgnes meeleolukas mälumäng väga lihtsate küsimuste ja lühikeste vastustega. 21 kergena näivat küsimust aga tekitasid parajat elevust ja segadust. Nelja võistkonna konkurentsis näitas kõige paremat tulemust võistkond, kuhu kuulusid Taavi Veelmaa, Rita Toome, Maire Eilo, Rainer Neidra, Sander Eilo, Liis Lõune, Mikk Altermann ja Ivar Vaab. Võitja võistkond kogus 21 võimalikust 16 punkti. Teine, kolmas ja neljas võistkond vastavalt 14, 12 ja 10 punkti. Õhtu lõpetuseks lõikasid lõppenud hooajal enim EMV medaleid toonud naisvõistleja Merili Sirvel ja meesvõistleja Rainer Neidra tordi lahti. Torti kaunistas uhke number 15, tähistamaks Spordiklubi Rakke ratturite suurepärast hooaega - 9 kulda, 3 hõbedat, 3 pronksi Eesti meistrivõistlustelt, Portugal Cup vanuseklassi võit, Estonian Cup auhinnakohad jne.

Nüüdseks on uue hooaja ettevalmistused alanud ja mitmed rasked otsused jätkamise osas tehtud. 2013. aasta märksõnadeks on uus võistlusvorm, võistlused piiri taga ja uue noortegrupi loomine.

 

Trimm 2012

Maist septembrini toimunud osalusvõistlusel osales tänavu 57 võistlejat. Rakke linnamäel ja Emumäel asuvat kogumiskasti külastati 2824 korda ja neli naiste klassi osalejat tegi seda järjekindlalt iga päev, sõltumata ilmast. Tüdrukute vanuseklassi aktiivsemad olid Mailis Paas, Kirke Ojala ja Sigrid Vergi. Naiste klassi aktiivsemad Mari Pass, Ene-Reet Talvar, Aimi Vaimel, Raili Veelmaa, Maire Siim ja Hilja Kaljuvee. Poiste klassi parimad Alari Uudla, Hugo Pohlak ja Andris Siim. Meeste klassi parimad Raivo Aun, Kalju Zibo ja Anti Paas. Kuigi erinevate osalejate arv on võrreldes eelnevate aastatega veidi langenud, teeb heameelt meeste klassi osalejate aktiivsuse tõus. Üle saja korra olid osalenud koguni viis meeste klassi osalejat. Kogu võistluse kokkuvõte valla kodulehel.

Tublimatega võetakse ühendust personaalselt ja väikesel autasustamisel loosivad tublimad ka kõikide osalejate hulgast välja 2012. aasta peaauhinna võitja. Tänan kõiki osavõtnuid ja uus võistlus juba kevadel!

 

Korvpall

Maakonna korvpalliliigas osaleb ka teine Rakke korvpallivõistkond, kes mängib Lääne-Virumaa teises liigas. Võistkond on hetkel põhiturniiril viiendal kohal. Seitsmest seni peetud mängust on õnnestunud kolm võita ja turniiritabelis ollakse 5. kohal. Täpsemalt juba järgmises lehes, kui põhiturniiri esimene pool on läbi ja turniiritabel selge.

 

Suusatamine

Rakke linnamäe suusarajad said enne lume tulekut korralikult puhastatud ja suusatõstuki tross on paigaldatud ning loodan, et lisaks murdmaasõitudele saab tänavu ka jälle mäest alla tuhiseda. Saabunud lumega on ka esimesed murdmaarajad sisse tallatud, kuigi lund veel veidi napib. Suusatamise harrastajatel plaanis kindlasti osaleda mitmetel suusamaratonidel. Kellel huvi, siis plaanime ühiselt bussiga käima hakata ja peaks kontakteeruma minuga. Loodame, et mõõdukate külmakraadidega alanud talv jätkub ja suusatamise võimalusi on pikemaks ajaks.

Enno Eilo

sporditöö korraldaja

 

 

Kõik halb, mis olnud, jäta seljataha

ja lootusrikkalt alusta Sa uut.

Need mured, mis on hingel, viska maha

ja usu endasse – Sa oled miskit suurt!

 

Kauneid jõule ja soojust teie kodudesse!

Edukat uut aastat!

 

Soovib Spordiklubi Rakke

 

 

Ammutanud endasse kevadist rõõmu, suvepäikese kosutavat soojust, sügise värvikirevust ning jõuluootusaja ärevust, oleme jõudnud taas ühe aastaringiga lõpule.

 

Praegune aeg ei ole lihtne, pigem vastupidi. Ajalehed, televiisor ja raadio toovad endiselt meieni uudiseid raskest majandusseisust ja muudest Eesti ühiskonna probleemidest. Ükski neist ei käi kaarega ka meist mööda. Nende raskuste ületamine nõuab, et vaataksime elu hetkel ja mõtleksime ka tulevikule. Kõik otsused, mida täna langetame, tuleb põhjalikult läbi mõelda, et need ei pakuks vaid hetkelist leevendust, vaid võimaldaksid ka kasvu ja arengut. Kaaluda tuleb ka, kas varem tehtud otsused on praegustes oludes veel otstarbekad ja kasulikud. Selle keerulise ajaga hakkama saamine nõuab meilt tihedaid peresidemeid, tuge. Toetust neilt, kes meile igapäevaselt kõige lähemal seisavad. Hoidke ennast ja oma ligimesi!

Ma soovin, et lõppev aasta tooks rõõmu ja hingerahu meie kõigi kodudesse. Et oleksime terved ja leiaksime tahet oma elu paremaks luua.

Rahulikku jõuluaega ja head uut aastat!

Asta Kukk

Tammiku Avahooldekeskuse juhataja

 

 

Halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või kasutama valgusallikat

Jalakäijahelkur on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt isikukaitsevahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardiga. Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356 (LS § 11 lg 4). Korralik helkur on hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt.

Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30-40 m kauguselt. Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu. Halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15-20 meetrit, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida.

Kiirusel 90 km/h on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 meetrit. Märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Autojuhile jääb siis piisavalt aega, et reageerida ja mööduda helkurit kandvast jalakäijast ohutult.

Kuidas helkur kinnitada?

Helkureid on riietele püsivalt ja ajutiselt kinnitatavaid. Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, siis tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele.

Helkur peab jääma rippuma umbes põlve kõrgusele – samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled. Oluline on jälgida, et helkur jope või mantli ääre alt välja paistaks. Pimedas liikudes suurendab jalakäija ja jalgratturi märgatavust ka hele riietus.

Helkuri toime põhineb tema ehitusel: helkur peegeldab temas olevatele peegelpindadele langenud valguskiire tagasi valgusallika suunas. Kui helkuri pind on kraabitud või kulunud, tuleks helkur uue vastu vahetada, kuna tema valgustpeegeldav toime on märgatavalt väiksem kui tervel ja puhtal helkuril.

Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Põhivarustusena peavad igal jalgrattal olema kollased või valged helkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel (nt kodarahelkurid) ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites rattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Jalgratturil nagu ka pimedas autost väljunud juhil on enda nähtavaks tegemiseks soovitav kasutada helkurmaterjaliga varustatud ohutusriietust. Autojuhil nõutav ohutusvest peab vastama standardi CE EN471 2-klassi ohutusriietuse nõuetele.

Diana Okas

Maanteeamet

 

 

Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ehitiste katustelt õigeaegselt ära koristada

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Lume koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

·             Eelnevalt hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha katusele minemata, näiteks redelilt;

·             Enne katusele minekut teha kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust);

·             Juhul, kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, tuleb lumekoristustööd tellida sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;

·             Katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada;

·             Juhul, kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need ohutuks liikumiseks paigaldada. Võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ka ajutised piirded;

·             Lumel ja jääl ei tohi lasta kukkuda ega seda visata madalamatele hoonetele. Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke;

·             Juhul, kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks piirata ohutuslintidega;

·             Jälgida, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla;

·             Lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme;

·             Lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustuseks on muuhulgas korraldada õigeaegsed lumekoristustööd. Samuti kohustub ehitise omanik teavitama TJA-d ehitisega toimunud õnnetusest.

Ehitiste ohutusjärelevalvet teevad kohalikud omavalitsused ja TJA.

TJA-le teadaolevalt toimub igal aastal ligi sada liigsest lumekoormusest põhjustatud katuse varingut.

Anu Võlma

Tehnilise Järelevalve Amet

 

 

Korstnapühkijatel ja pottseppadel peab olema kutsetunnistus

Suur osa hoonetulekahjudest saavad alguse hooldamata või katkistest kütteseadmetest ja korstnatest. Taolisi põlenguid on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega. Oluline on nii küttesüsteemi õige ehitus kui ka vastutustundlik kasutamine. Pottsepp ehitab korraliku nõuetele vastava küttesüsteemi, elanike kohustus on süsteemi mõistlikult kasutada ja regulaarselt hooldada. Hea abimees on küttesüsteemi hooldamisel  korstnapühkija, kes mitte ainult ei puhasta, vaid annab ka asjakohast nõu.

Et inimene saaks olla veendunud nii pottsepa kui korstnapühkija töö kvaliteedis, on neile kehtestatud kohustuslikud kutsenõuded.

Kutsetunnistus peab olema kõigil, kes pakuvad pottsepa või korstnapühkija teenust.

Nende üle teostavad järelevalvet nii Päästeamet kui ka kutset omistavad asutused.

Pottsepateenus

Alates 1. jaanuarist 2012 jõustus tuleohutuse seaduse § 9, mis näeb ette, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada kutsetunnistusega pottsepp. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.

Kui inimene soovib ehitada kütteseadet või -süsteemi olemasolevasse hoonesse, tuleb tal selleks taotleda kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Nõusoleku saamiseks tuleb koostada küttesüsteemi ehitusprojekt, mis kohaliku omavalitsuse poolt suunatakse heakskiidu saamiseks päästeasutusele. Kirjaliku nõusoleku olemasolul võib küttesüsteemi vastavalt projektile ehitama hakata.

Küttesüsteemi võib majandustegevusena ehitada ainult kutsetunnistusega pottsepp.

Selleks, et ehitatud/paigaldatud küttesüsteemi kasutada, peab olema kohaliku omavalituse väljastatud kasutusluba. Enne kasutusloa väljastamist vaatab küttesüsteemi ja selle ehitusdokumentatsiooni üle päästeasutus. Ehitusdokumentatsiooni saab tellija pottsepateenust pakkuvalt inimeselt.

Korstnapühkija teenus

Selleks, et küttesüsteem korralikult töötaks, tuleb seda regulaarselt puhastada ja hooldada. Puhastada tuleb vähemalt nii tihti, kui seda nõuab küttesüsteemiga kaasa antud kasutusjuhend. Kui juhend puudub või ei ole seal puhastamise sagedust välja toodud, siis tuleb puhastustöid teha vähemalt üks kord aastas. Eriti tugeva tahmumise korral tuleb puhastada sagedamini, et hoida ära tahma süttimise oht.

Küttesüsteemi peab puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes annab kütteseadme puhastamise ja kontrolli kohta akti.

Kui küttekolle ja korsten puhastatud ning tuleohutusnõuded täidetud, koostab korstnapühkija tehtud tööde kohta korstnapühkimise akti. Akti üks eksemplar jääb korstnapühkijale ja teine töö tellijale. Küttesüsteemi kasutaja peab ise puhastamise kohta arvet pidama ning säilitama korstnapühkimise akti järgmise akti saamiseni.

Korstnapühkijate kontaktid leiab Korstnapühkijate Koja kodulehelt: www.korsten.ee või päästeala infotelefonilt 1524.

Pottseppade kutseomistamisega seonduva informatsiooni leiab MTÜ Eesti Pottsepad kodulehelt http://pottsepad.ee

Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti  kontrollida aadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused või küsida teenuse pakkujalt kutsetunnistuse koopiat.

Vaata kõiki Päästeameti nõuandeid: http://www.rescue.ee/669

Merit Kaljus

Päästeamet

 

 

Kultuurikeskus kutsub

Laupäeval, 15. detsembril kell 16.00 Kontsert "Jõulude ootel”

Esinevad kultuurikeskuse ringid, ei puudu ka üllatus!

Pääs peole 1.- € NB! Piletite vahel loosimine - jõulukingitusi!

 

***   ***   ***

 

Pühapäeval, 16. detsembril kell 13.00 Eakate pärastlõuna

Jõulutervitus laululastelt, kohvilaud, külaliseks Tõnu Aav.

Oma osalusest ja transpordisoovist teata tel 3260870, 55692792

 

***   ***   ***

 

Pühapäeval, 16. detsembril kell 17.45 Rakke bussipeatusest väljasõit Rakvere Teatri etendusele "Jane Eyre".

Pilet 15.- € + sõit 4.20 €

 

***   ***   ***

 

Kolmapäeval, 19. detsembril kell 15.00 Koduste laste JÕULUPIDU

NB! Kui sa ei saa mingil põhjusel peol osaleda, siis kommipaki saab kätte vallavalitsusest 21. detsembrini. Info tel 3260870

 

***   ***   ***

 

Reedel, 28. detsembril kell 20.00 AASTALÕPUPIDU

õhtujuht Eduard Salmistu, tantsuks ansambel "Koosolek", tantsutrupp AMICI, külaline Pirjo Levandi

Pääs peole 6.- €, samal päeval 8.- €. Info ja laudade broneerimine tel 3260879, 55692792

 

***   ***   ***

 

AASTAL 2013 1. jaanuaril kell 00.30 TANTSUGA UUDE AASTASSE

Tule uut aastat tantsuga tervitama! Pääs 3.- €

 

***   ***   ***

 

Laupäeval, 19. jaanuaril 2013 kell 20.00 SELTSKONNAÕHTU

Tantsuks ansambel "MAGNET”, külaliseks "Lahedad Mutikesed"

Pääs peole 5.- €, samal päeval 6.- €

Info ja laudade broneerimine tel 3260879, 55692792

 

 

Las igas päevas olla

peegeldus kaunist minevikust

ja lubadus õnnelikule homsele!

 

Õnnitleme detsembrikuu juubilare

 

50. juubelil

MIRJA KEEL

VALLI NEIDRA

LIIVI TIMUSKA

REIN VAIKMÄE

60. juubelil

HEINO TASA

65. juubelil

TIIA ISSAK

AIN PAAS

70. juubelil

ELLEN POHLAK

ERICH RIISMAA

75. juubelil

PAUL SAMET

HELGI SUVE

80. juubelil

ELLEN-LOREIDA HAREND

85. juubelil

ERIKA ALATSEI

HELMA VAIKMÄE

 

Õnnitleme jaanuarikuu juubilare ja sünnipäevalist

 

55. juubelil

EDA AABO

MERLE PERLE

IVAN POZNJAK

TÕNU VARES

60. juubelil

HELJA JÕEMAA

JAAN KURESSON

HARRI POHLAK

ADA VÄÄT

65. juubelil

TIINA HERT

70. juubelil

AIMAR TEDRE

AIN VERBO

75. juubelil

ELVE ERMUS

ELVI HEINPALU

HILLAR TEPPO

101. sünnipäeval

OSKAR LEPP

 

***   ***   ***

 

Aastad need aina tegemas ringe

ja jälle üks nendest on saanudki täis.

Et sünnipäev tuleks teil rõõmus ja vinge

ja lilli kõik vaasid saaks pilgeni täis!

Kallid Tiia ja Liivi!

Õnnitleme teid teie juubelil!

Salla Mõisa Selts

 

 

Ei ole lohutust,

mis leevendaks leina…

 

Mälestame

SELMA KARASK 24.03.1918-07.12.2012

 

 

Müüa

·         OÜ Notton Trading müüb Rakke raamatukogus teisipäeval, 11. detsembril kell 12.00-14.00 Eestis toodetud trikootooteid (pluusid, alussärgid, retuusid, aluspesu jpm)

 

Kinnisvara

·             Anda üürile 3-toaline korter, hilisema ostuvõimalusega Tähe tänaval. Info tel. 58945190

 

Ost

·             Kollektsionäär ostab münte, märke, marke, medaleid, ordeneid, sõduri varustust, postkaarte, maale, pudeleid, erinevat vanavara jne. Sobivad ka nõukogudeaegsed esemed. Kojukutsed tasuta! Kõik pakkumised on oodatud! Info tel 56655551

·             Ostan hea hinnaga erinevaid kodumasinaid (pesumasinatest-mikseriteni) ja muid majapidamises seisma jäänud träni:potid, pannid,võrkaiad,jalgrattad,tsiklid,autoromud,traktorid,kombainid,kärud,seadmed,konstruktsioonid,tünnid jms(seisukord pole oluline).Transport,vedu ja demontaaz TASUTA.Tehing kohapeal,ei mingit ootamist.Rohkem infot 58947301

 

Teenus

·         Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis

Pangabuss peatub: 11.12.2012 ja 08.01., 12.02., 12.03.2013 kell 14.00-16.00 Rakke bussijaama juures.

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte saada pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Võimalike elektrikatkestuste korral peatub pangabuss Rakke raamatukogu juures.

·         RAKKE HAMBARAVIKABINET avatud: Esmaspäev 9.00-14.00 dr Vakulina – hambaravi; Teisipäev 9.00-14.00 (I ja III nädalal) dr Rätsep - hambaravi ja protees; Teisipäev 9.00-14.00 (II ja IV nädalal) dr Kajumova – protees; Neljapäev 9.00-14.00 dr Kõrgvee – hambaravi; Pensionäridel ja töövõimetuspensionäridel on 1 kord 3 aasta jooksul õigus saada riigi poolt proteesihüvitist 255.65 eurot. Hambaravi hüvitise suurus pensionäridel ja töövõimetuspensionäridel on aastas 19.18 eurot. Rasedatel ja alla 1-aastast last kasvatavatel emadel on hüvitise suurus 28.77. Meie hinnad on soodsad, olete oodatud! Info tel 3291208.

·         KADDAKA POE tegemistest

Kaddaka poes toimub ajavahemikus 17.12 - 23.12 JÕULUNÄDAL.

Nagu eelmisel aastal, nii ka tänavu on igal päeval müügil midagi erilisemat. Kindlasti tuleb jälgida reklaami! Müügile peaks tulema kodused porgandid, hapukapsad, koduleib, õunad, jõuluistutused ja -kompositsioonid. Ühel päeval saab ostu sooritamise eest kohapeal süüa tükike torti! Kindlasti tuleb müüki kodus valmistatud piparkoogitainas ja piparkoogid! Tervel jõulunädalal on võimalik osta jõululoteriipilet, kus iga loos võidab! Tasub uudistama tulla!

Igapäevaselt on Kaddaka poes müügil lilled, aiakaup, käsitööd, kosmeetika, kaardid ning ärge unustage aastavahetuseks muretseda ilutulestikku!

Teen erinevaid kimpe, kaunistan pudeleid ja kommikarpe. Kui Rakke aleviku piires on soovi üllatuskimp või kingitus kohale saata, siis Kaddaka pood on nõus tasu eest seda teenust tegema!

Jõuluaeg on ju meeldivate üllatuste aeg! Kohtumiseni!

Kaddaka pood momendil avatud: E - K 10 - 16, N - R 10 - 17.30, L 9 – 14. Tellimused telefonil 5129164.

Jõulunädalal on teised lahtioleku ajad! Jälgi reklaami!

·         KALMUHOOLDUS

Kätte on jõudnud pikem ja pimedam aeg, kus on rohkem aega puhkamiseks ja natuke aega ka mõtlemiseks. Tahan anda uuesti mõtlemisainet seoses KALMUHOOLDUSE teenuse pakkumisega. Vallira OÜ - Kaddaka pood pakub teenust ja selle teostajaks olen mina, Valli.

Kalmuhoolduse teenuses on ühekordsed tasud, kas ainult kevadine või sügisene koristus, lillede istutus ja kastmine või paketialuseline tellimus. Paketis on määratud kindlaks tegevused ja maksumus.

Põhjuseid võib olla erinevaid ja palju, miks ei ole võimalik endal kalmistule minna. Olen nõus teid kõiki aitama! Töid teen Ao, Simuna, Siimusti, Väike-Maarja ja Rakvere kalmistutel. Kui mõnele teisele kalmistule tuleb rohkem tellimusi, siis olen nõus ka seal töid tegema.

Mõelge ja võtke ühendust kas telefonil 5129164 või astuge Kaddaka poest läbi! Võite soojalt seda teenust pakkuda ka oma tuttavatele ja sõpradele, kes ei ela meie valla piirkonnas. Aitan nõu ja abiga!

 

Teated

·             Perearsti vastuvõtuajad ambulatooriumis

dr Tamara Vahtra-Aasmets T 08.00 - 12.00, N 12.30 - 17.00

Pereõde Siiri Roos E, T, K 08.00 - 14.00, N 10.00 - 15.00

Retseptid 1 päev ettetellimisel tel 329 1373

·             Rakke Valla Päev 2013

Rakke valla päev toimub uuel 2013. aastal 3. augustil. Ootan inimesi, kes on nõus oma abi osutama selle päeva õnnestumiseks, töökoosolekule 22. jaanuaril kell 16.00 kultuurikeskuses.

·             Aukodaniku esitamine. Rakke Vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aukodaniku tiitli saajale. Määruse ja taotluse vormi leiab valla kodulehelt või valla kantseleist. Esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2013. Ootame aktiivset kaasalöömist!

 

 

Järgmine leht ilmub veebruaris 2013, materjale ootan 25. jaanuariks rakkekaja@gmail.com

Kõik kes soovivad ajalehes oma materjale lehes avaldada palun saata need iga kuu 25. kuupäevaks e-posti aadressile rakkekaja@gmail.com  või tuua valla kantseleisse.

 

Uue lehenumbrini

Teie Rakke Kaja

 
Simuna tee 10, Rakke 46301 Lääne-Virumaa tel. 3260870, faks 3260873, e-post vald@rakke.ee