Liigvalla mõis

Taani hindamisraamatus mainitud külana, mõisana 1558. Siis kuulus mõis Vene bojaarile.

17. saj läks mõis Rehbinderite kätte.1797- 98 valmis uus kahekorruseline härrastemaja, mis koos Varangu mõisaga kuulub Järvamaa esinduslikemate mõisahoonete hulka. Ühine ehitusmeister J. H. B. Walter Tartust tingis ka sarnase ehitusstiili. Mõisa peahoonel on varaklassitsismi elementidega barokist mõjustatud põhilaad.

Mõis kuulus ka Benckendorffidele. H. von Benckendorff (1815-1883) oli üks 12-st Järvamaa mõisnikust, kes avasid Atastes õpetajate seminari (1837-1854), kus koolitati eestlastest külakooli õpetajaid.

Mõisas sündis Johann Jacob Nocks (1800-1890), tunnustatud Eesti haridus- ja koolitegelane. Andis pärimuse järgi koos F. R. Faelmanni ja F. R. Kreutzwaldiga Rakvere Vallimäel Viru vande.

1919. aastal oli omanikuks Nikolai von Schilling.

Lubjatehase ringahjud ja korsten

1910. aastal ehitas eesti soost mees Karl Kaddak Rakkesse tolle aja Venemaa suurima lubjatehase. Rakke keskuses asuvad lubjatehase ringahjude varemed koos 65 m kõrguse korstnaga on ainulaadsed maailmas.

Salla mõis

Mõisa on esmakordselt mainitud 1479.a. Praegune mõisahoone on rajatud 18.saj varaklassitsistlikus stiilis. Mõisa ümber paiknev park oli ümbruskonna üks liigirikkamaid kuni 16.juulil 2001 a torm enamuse pargi põlispuudest maha murdis.

Pargis kasvas 5-meetrise ümbermõõduga maakonna vanim puu, Plettenbergi tamm. Pärimuse järgi olevat selle tamme all koosolekut pidanud ordumeister Wolter von Plettenberg. Tormi meenutuseks püstitati 20.08.02 iidse tamme kohale puuskulptuur “Plettenbergi rüütel”, autoriks Urmas Rauba. Ordumeistri vend Johann Plettenberg oli 16.saj. alguses Salla mõisa omanik. Mõisa viimaseks omanikuks oli parun von Harpe. Kool tegutseb mõisas 1921.aastats alates.

Emumägi

Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgeim tipp asub Emumäel.

Emumäe kõrgus merepinnast on 166 m ning jalamilt ligi 80 m. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge ja lohkusid. Emumäe kui loodusmaastiku kaitseks loodi 1978.a-l maastikukaitseala, mille pindalaks on 536 ha.

Mäe otsa rajatud 21,5 m kõrgusest vaatetornist paistab selge ilma korral kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Sealt avaneb vaade traditsioonilistele põllumajandusmaastikele, mille vahetavad kaugemal välja Endla või siis Alutaguse metsad.

Muistendi põhjal olevat Emumägi tekkinud Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.

Emumäe vaatetorni lähiümbrus koos Salla mõisapargiga on kujunenud Rakke valla külastatavamaks turismipiirkonnaks. Omavalitsus on seda aastate lõikes arendanud ning lisaks vaatetornile on siin veel kännumaja ‘’Emumemm’’, päikesetõusumaja, vana kalmistu, telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäelt viib matkarada läheduses asuvasse vanasse kruuskarjääri, kus mäejalamisse on rajatud püstkoda-koopaonn koos küttekolde, laua ja lavatsiga.

Emumäe vaatetorni valmimise 15. aastapäevaks avati 15. septembril 2012.a Emumäel puukujude allee. Kujud on valmistatud kohalikust puidust, kändudest ja looduslikust materjalist. Tegemist on erandliku ökokunsti projektiga, mis seob kohalikes mittetulundusühingutes ja kultuuriseltsides tegutsevaid inimesi ning tutvustab nende tegemisi Emumäe külastajatele. Tule, tutvu ja puhka kaunil Emumäel!

Seljamägi

Lääne-Virumaal Rakke valla lõunaosas asub Seljamägi, mis on sealsete loodusväärtuste tõttu arvatud üle-euroopalise hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Hoiuala suurus on 199 ha, kus kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehelised metsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenkuhjalistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad. Seljamäe matkarada asub Piibe- ja Rakvere-Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega.

Seljamägi olevat tekkinud Kalevipoja mantlihõlma augu kaudu mahapudenenud liivast, kui ta seda kandnud Väinjärvest Pihkvasse. Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga. Matkarajal, üsna raudtee lähistel asub 0,5 ha suurune kinnikasvav Edru Kaanjärv, kus elavad rohelised veekonnad, kasvavad vesiroosid. See õõtsikkaldaga järveke on Endla soostikus põhjapoolseim. Piibe mõisas 28.02.1792.a sündinud K.E von Baer on saanud oma botaanilistele ja zooloogilistele kollektsioonidele Seljamäelt palju huvitavat materjali.

Ao Näkirada

Ao veskijärvelt kulgev veematkarada. Info tel 56478105

Muuseumid

Rakke Valla Hariduse Seltsi Muuseum
Muuseum tutvustab Rakke ja selle lähiümbrise majanduse, kultuuri ja hariduse ajalugu.

Kultuuriloolised vaatamisväärsused (kunstnike, kirjanike sünnikohad, mälestuskivid jne)

F. R. Faehlmanni mälestukivi
Rakke vallas Ao mõisas sündis Eesti rahvuseepose Kalevipoeg muistendite koguja Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850). Faehlmann kirjutas ka muistendeid, millest tuntumad on “Loomine”, “Koit ja Hämarik” ning “Vanemuise laul”.

Hugo Raudsepa mälestuskivi
Rakkes Faehlmanni tn asus Eesti kõige viljakaima näitekirjaniku Hugo Rausepa (1883 – 1952) Raudsepp oli ajakirjanik “Postimehes”, “Vaba Maa” arvustaja, vabakutseline kirjanik.

K. E. von Baeri sünnikoht
1288.a. esmakordselt mainitud Piibe mõis kuulus aastatel 1757-1919 Baeri suguvõsa omandisse. Mõisas sündis 19.saj. suurim bioloog, kes rajas embrüoloogia teadusharu, Karl Ernst von Baer (1792-1862).

Marta Sillaotsa sünnikoht
Rakke hobupostijaama hoones (praeguse raamatukogu asukohas) sündis lastekirjanik Marta Sillaots (1887–1969). Marta Sillaots on avaldanud rohkesti jutustusi, novelle, lastejutte, memuaare, arvustusi — kokku kakskümmend üks iseseisvat teost, millest ühed populaarsemad olid omal ajal Trips-Traps-Trulli-raamatud lastele. Jäädava jälje eesti kirjanduse ajalukku on M. Sillaots jätnud ka oma viljaka tõlketegevusega. Tema vahendusel on prantsuse, inglise, vene ja saksa keelest eesti lugejateni jõudnud üle kuuekümne ilukirjandusliku teose maailma kirjandusklassikast.

Heinrich Riikoja
Samas Rakke hobupostijaama hoones sündis 1891. aastal Marta Sillaotsa vend Heinrich Riikoja (1891-1988), Eesti teeneline teadlane, eesti hüdrobioloogia rajaja. H. Riikoja teaduslik tegevus algas juba üliõpilaspäevil Tartu Ülikoolis, peatähelepanu oli suunatud Eesti sisevete uurimisele. Arvukate ekspeditsioonide tulemusel valmis ka doktoriväitekiri Ida-Eesti järvedest. Tema sulest on ilmunud üle neljakümne teadusliku töö, hulk õpikuid ja populaarteaduslikke raamatuid.

Ernst Birnbaumi mälestukivi
Rakke hobupostijaama sepa korteris sündis NSVL-i esimene stratonaut Ernst Birnbaum (1894–1965). Noorena siirdus ta Peterburi, kus lõpetas kõrgema lennuväekooli. 30. septembril 1933 tõusis E. Birnbaum koos kahe kaaslasega stratostaadil «SSSR» 19 kilomeetri kõrgusele. Saavutus püsis ametliku maailmarekordina palju aastaid. Suure Isamaasõja ajal oli polkovnik Birnbaum ühe Moskva õhuväediviisi ülem. Teda autasustati kahe Lenini ordeni, paljude teiste ordenite ja medalitega. 10. juunil 1972 avati Ernst Birnbaumi sünnikohas mälestuskivi.

Ferdinand Mühlhauseni mälestustahvel
19. sajandi lõpust kuni 20. saj kahekümnendate aastateni elas Sopi talus (Lille t. 10) pime isetegevuslik helilooja Ferdinand Mühlhausen (1864–1965). 1919. aastal lõi ta siin M. Körberi luuletusele «Armas isakohakene» viisi, mis otsekohe ümbruskonna laulukooride poolt rohket esitamist leidis. 1970. aastal asetati F. Mühlhauseni kodumaja seinale mälestustahvel, millel on noodijoonestikul kujutatud laulu esimene stroof «Vaikne kena kohakene…»

Oskar Lutsu mälestuskivi
1902. aasta kevadel ostis Palamuse kingsepp Hindrik Luts praeguse Mäe tn 1 asukohale Miku talu. Selle talu vana rehetare ahjutaguses uberikus kirjutas Eesti tuntud kirjanik Oskar Luts (1887–1953) oma esimese näidendi «Joosep Ärkla» ja «Kevade» alguspeatükid. Vana rehetare, samuti Lutsude ehitatud saun tiigi kaldal on lammutatud, säilinud on mõned nende istutatud õunapuud ja hulgaliselt pärni ümber rohtaia.
Kirjaniku isal oli endises vallamajas (Faehlmanni 18) kingsepatöökoda. 1903. aastal korraldas Koeru Põllumeeste Selts selle hoone hoovis põllumajandusnäituse, kuhu üks Visusti peremees oli toonud sauniku maa pealt varastatud kapsapea. Oma emalt kuuldud jutustuse ainetel kirjutaski kirjanik populaarse «Kapsapea», 10. juunil 1972 avati Miku rehetare asukohal mälestuskivi, millesse on raiutud tekst: «Siin alustas Oskar Luts 1907. a. «Kevade» kirjutamist.» Aukülalisena viibis kohal ka kirjaniku lesk Valentina Luts.